Riikliku programmi
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006

TÖÖDE ARUANNE
 

TÄITJA ASUTUS:  Tartu Ülikooli Botaanikaaed

TÖÖDE KESTUS:

Algus:

Jaanuar 2002

Lõpp:

Detsember 2002

Töövõtja esindaja: Ain Vellak haldusjuht, MSc

ALUS:  Töövõtuleping   nr 3.4-23/385,  30. oktoobrist 2002 


TÖÖDE TÄITJAD FINANTSEERIMISPERIOODI VÄLTEL

A. Põhitäitjad:

 Nimi ja eesnimi

Teaduskraad

Ametikoht

Koormus

Personalikulu *

1.     Heiki Tamm

biol. knd.

direktor

0,1

 

2.     Sulev Savisaar

-

eraaednik

0,4

 

3.     Ain Vellak

MSc

haldusjuht

0,4

 

4.     Ülle Reier

MSc

teadur

0,1

 

KOKKU

 

 

1,0

 

* programmi raames makstud töötasu (sh tulumaks, sotsiaal-, töötus- ja pensionikindlustus)

B. Töödega vahetult seotud abitööjõud:

1.     Jüri Sild

MSc

tehnik

0,2

 

2.     Tiiu Tõnson

-

aednik

0,3

 

3.     Kersti Tambets

-

aednik

0,2

 

4.     Diana Pärn

-

aednik

0,2

 

5.     Indrek Purdeots

-

aednik

0,3

 

6.     Annela Põim

-

aednik

0,2

 

7.     Jaan Kotter

-

aednik

0,2

 

8.     Jaak Palumets

PhD

botaanik

0,4

 

KOKKU

 

 

2,0

 

 

TÖÖDE KULUD RAHASTUSPERIOODIL (kr)

Töö

Personali-kulu

Soetused

Asutuse üldkulu

Majandus-kulu

Käibemaks

Kokku

Kollektsioonide inventeerimine

13350

0

10203

27264

 

60000

Kollektsioonide säilitamine ja süsteemne uuendamine

10680

0

10203

29934

 

60000

Lühi- ja pikaajaliseks säilitamiseks vajalike seadmete, vahendite ja materjalide uuendamine ning soetamine

0

0

3324

13686

 

20000

Kokku

24 030

0

23 730

70 884

21 356

140000

 

TEOSTATUD TÖÖD

Kollektsioonide inventeerimisetööde põhialuseks sai ühtlustatud ja rahvusvahelistele nõuetele vastava metoodika koostamine. Pikemas perspektiivis jälgiti ka loodusteaduslike kogude hindamise kriteeriumite määratlusi, et oleks võimalik tulevikus teha eritüübiliste kogude efektiivsuse võrdlust. Kogu metoodika valdkonnas toimusid 3 töökoosolekut, 1 metoodiline ja 1 integreeritud seminar, viimane just koostöös loodusteaduslike kogudega. Metoodika poolepealt täpsustati ja vaieldi selgeks, missuguste taksonitega on vajalik kõige enam tegelda, et oleks tasakaalustatud geneetiliste ressursside in situ ja ex situ kaitse võimalused ning saavutatud majanduslikult optimaalseim variant. Peamisteks taksoniteks jäid: a) Eestis aretatud sordid; b) looduskaitsealused dekoratiivtaimed (KLOS, Eesti Punane raamat, Balti Punane raamat, CITES, IUCN); c) Eestis pikkaaega (50 aastat) kasutusel olnud sordid (tinglikult on läbiteinud rahvaselektsiooni); d) metsistunud ja naturaliseerunud dekoratiivsed võõrliigid.

Inventeeritavate erakollektsioonide nimekiri pandi kokku põllumajanduslike geneetiliste ressursside säilitamise riikliku programmi koostamisel saadud informatsioonist, keskkonnaministeeriumi andmekogudest, taimse paljundusmaterjali tootjate, turustajate ja importijate andmekogust, Jõgeva SAI-lt saadud informatsioonist ning Sulev Savisaare andmete alusel.

Tööde selles etapis alustati teaduskollektsioonide inventeerimisega, mis hõlmasid Tartu Ülikooli ja Tallinna botaanikaaeda, ning tehti rekognoos- ja eelinventeerimine 24-s erakogus. Inventeerimistööd tehti 10 inimese poolt ning sõlmiti 1 allhange Tallinna botaanikaaiaga ilupõõsaste ja -puude inventeerimise osas. Esimeses etapis sai kõige olulisemaks kogude nimekirjade olemasolu ja kvaliteedi kontrollimine. Selgus, et ligikaudu ¼ on arvestatav nimekiri, mille alusel on võimalik saada objektiivset informatsiooni geneetiliste ressursside mitmekesisuse ja seisundi kohta. Ülejäänud kollektsioonide osas saab anda hinnangut alles taimekasvuperioodil. Taksonite kaupa uurimisel ilmnes, et erakollektsioonides on vähe looduskaitsealuseid liike ning peamine rõhk on pandud sordilisele mitmekesisusele. Samas aga jääb sortide ja aretiste isendite arv madalaks. Ilmneb ka tendents, et riiklikus programmis vaatluse all olevaid taimerühmi kasvatatakse erasektoris suhteliselt väikeses ulatuses või siis vastupidiselt, teatud taimerühmad (elulõngad, roosid jm) on koondunud peamiselt ainult erakogudesse.

Kollektsioonide inventeerimise lõpphinnangu, koos statistilise ja sisulise ülevaatega, saab anda pärast suvist inventeerimist 2003.a.

Kollektsioonide säilitamise ja süsteemse uuendamise osas tehti põhilised tööd TÜ botaanikaaias, et luua täiendavad reaalsed võimalused ohustatud taksonite paigutamiseks botaanikaaeda.  Selleks peab algselt looma vahe-varukogud botaanikaaeda. Suuremahulisemad ettevalmistused tehti mägitaimede ja Eesti osakonnas ning alustati elulõngade kollektsiooni pinna ettevalmistamist. Ettevalmistustööd tehti ka kasvuhoonetes laiaulatuslikemate paljundustööde alustamiseks geneetiliselt olulise materjali täiendamiseks. Kõigeks selleks võeti kasutusele spetsiaalsed mullasegud, tänapäevased nn viimase sõna väetised (Osmocot, Uniflor) ja paljundus ning säilituspotid.

Lühi- ja pikaajaliseks säilitamiseks vajalike seadmete, vahendite ja materjalide uuendamise ning soetamise osas pandi oluline rõhk täpselt määratud taksonite tähistamisele. Kasutusele võeti uued spetsiaalsed sildid, mis kaetakse silditrükkalist saadud taimenimedega varustatuna vee- ja ultraviolettkiirguse kindlate katetega. Selle abil tagatakse taksonite pidev õige määratlus.  Arvestades seemnepanga ampluaa laienemist, eelkõige just põllumajanduslike geneetiliste ressursside säilitamise lisandumisega, täiendati seemnete lühiajalise säilitamise seadmeid uue külmikuga ning alustati kuivatuskapi koostamist, mille jaoks osteti spetsiaalsed ventileeritavad metallkapid, kuhu järgmises etapis pannakse sisse kuivatus ja sundventilatsiooniseadmed.