Riikliku programmi

"Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006"

2003. a TÖÖDE ARUANNE

TÖÖDE KESTUS: 12 kuud

Algus:

01.01.03

Lõpp:

30.12.03

TÄITJA ASUTUS: Tartu Ülikooli botaanikaaed

RAHASTAMISE ALUS (tellimiskirja nr ja alapunkt): 3.4-23 / 82 (LDHBA 03030)

Teostaja esindaja:

Ain Vellak (Ees- ja perekonnanimi)

Direktori asetäitja, magister (Amet, teaduskraad)

TÖÖ TÄITJAD FINANTSEERIMISPERIOODI VÄLTEL (vaid antud Töö rahastamise raames tasustatud tööjõud)

A. Põhitäitjad:

Nimi ja eesnimi

Teaduskraad

Ülesanded töö täitmisel

Koormus

Personalikulu *

1. Tiiu Kull

PhD

Sordinimekirja koostamine

0,1

9879.-

2. Aili Kivistik

-

Elulõngade ja rooside sortide inventeerimine

0,2

20 025.-

Kokku

0,3

29 904.-

* sisaldab saadud töötasu, makstud tulumaksu, sotsiaal-, töötus- ja pensionikindlustust, kroonides

B. Tööga seotud abitööjõud:

1. Aili Kivistik

-

Elulõngasortide hooldus

0,2

20 025.-

Kokku

 

20 025.-

TÖÖ KULUD RAHASTUSPERIOODIL KOKKU 480 000 kr, sellest:

Personalikulu

Majandamiskulu

Asutuse üldkulu

59 929.-

265 495.-

81 356

TEOSTATUD TÖÖD

1. Kollektsioonide inventeerimine: Inventeerimise aluseks sai koostatud metoodika, millele tuginedes oli võimalik tagada informatsiooni ühetaolisus ning võrreldavus. Kõige olulisemaks peeti kollektsioonide puhul Eestis aretatud sortide leiduvust, ohtrust ja seisundit. Inventeerimise käigus tutvuti Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Saaremaa ning Elva osakondade informatsiooniga, vaadati üle 12 kollektsiooni. Selgus, et 8 eeldatavas aiast olid Eesti sordid aja jooksul kadunud, 2 aias oli esindatud juhuslikult ning 2 tegeldi süstemaatiliselt Eesti sortidega. Perekond Kivistike aed aretab elulõngade sorte ning säilitab osaliselt roosisorte. Rein Joosti roosiaias säilitatakse roosisorte. Tööde käigus selgusid veel mõned aiad, kus leidub Eesti sorte: päevaliiliad Pihlaka talus ja Räpinas J. Kivistiku aretatud viinamarjad. Viimatimainitud paigutatakse tänapäeval juba ilutaimede hulka. Inventeerimise käigus saadi Kivistikelt nelgi „Chabaud" nelgi 1976.a pärit seemneid kaks annust.

2. Andmekogude koostamine ja haldamine:

Andmekogu koostamise juures ühildati ja kohandati teraviljade andmebaas ilutaimede sortide registreerimiseks ning andmete ülekandmiseks. Andmebaasi täitmiseks ja kasutamiseks koolitati üks inimene. Kirjeid täiendati kirjanduse ja erinevate allikate alusel. Kokku kanti andmebaasi 203 ühikut ning täiendati Eesti ilutaimede sortide nimekirja 38 kirjega.

3. Kollektsioonide säilitamine ja süsteemne uuendamine:

Olulisemaks ettevõtmiseks kujunes ettevalmistus TÜ botaanikaaia päevaliiliate Eesti sortide ületoomiseks Pirni tn katseaiast Laia tn ekspositsiooniaeda. Samas jätkati elulõngade kollektsioonipinna ettevalmistustööde lõpetamist ja taimmaterjali ettevalmistamist. Tänu Roogoja talule suudeti Eestisse tagasi tuua Hollandist üks elulõngasort. Pikaajalisele säilitamisele võeti 32 annust Eesti sortide ja looduskaitsealuste taimede seemneid.

4. Säilikute uurimine ja iseloomustamine, metoodikaalased uuringud:

Uurimistööd jäid kahte peamisse suunda: seemnete pika- ja lühiajaline säilitamine ja elustaimede kollektsioonide hoidmine. Säilituskvaliteeti kontrolliti seemnete idanevuskontrolliga. Metoodiliselt huvitas, missuguses mahus on vajalik seemnete eeltöötlus. Skarifitseerimine võimaldab tõsta looduskaitsealuste liikide seemnete idanevust ligikaudu 10% ja seemnete terminiline töötlemine sortide osas samas suurusjärgus. Seemned, mida ei ole säilitatud pikaajaliselt vastavalt protokollidele on kaotanud oma idanevusvõime. Katse viidi läbi 1976. aastast pärit „Chabaud" nelgi seemnetega. 100-st seemnest ei idanenud ühtegi. Paljundusmeetodite uurimisel selgus, et pistikutega paljundamisel aitab efektiivsust tõsta spetsiaalne pistikute juurutamise lava, millesse on võimalik luua sortidele sobiv mikrokliima. Eluskollektsioonide säilitamisel tehti uuringuid taimede talvitumise problemaatikas. Katsetati kollektsioonide katmist turbaga. Eelmise aastaga võrreldes mulla hapestumist ei toimunud, kui kevadel turvas ära koristada. Talvituskatsetel võrreldi Eesti sorte teiste sortide ja liikidega, et leida olulisi tunnuseid. Teist aastat järjest jätkati uute väetiste (Osmocote, Uniflor) toime uurimist. Kuigi nende väetiste hinnatase on küllalt kõrge, siiski tasub nende kasutamine ära. Nende efektiivsus seisneb eelkõige taimede poolt kerges ja sobivas mahus omandamises.

5. Lühi- ja pikaajaliseks säilitamiseks vajalike seadmete, vahendite ja materjalide uuendamine ja soetamine:

Säilitamiseks vajaliku varustuse osas pandi rõhk eelkõige seemnevaramu seadmete moderniseerimisele. Uuendati pistikutelava, paigaldati uus küttekaabel ja automaatika, ja täiendati niisutussüsteemi, eelkõige rõhutõstmiseks tagamaks pihustite normaalne töö. Liikuvatest vahenditest moderniseeriti hooldustehnikat.

6. Osalemine Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade ühises põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamise alases programmis:

TÜ botaanikaaed organiseeris rahvusvahelise konverentsi „Botaanikaaedade strateegiad muutuvates majanduslikes tingimustes". Konverentsil käsitleti geneetiliste ressursside säilitamise võimalusi botaanikaaedades.

Üks töötaja osales Uppsalas konverentsil, mille üheks initsiaatoriks oli ka Põhjamaade geenipank.