Riikliku programmi

“Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006”

2005. a TÖÖDE ARUANNE

TÖÖDE KESTUS:

Algus:

Jaanuar 2005

Lõpp:

Detsember 2005

TÄITJA ASUTUS: EPMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA

RAHASTAMISE ALUS (tellimiskirja nr ja alapunkt): Töövõtuleping nr 3.4-23/124

Teostaja esindaja:

Katrin Kotkas

(Ees- ja perekonnanimi)

Vanemteadur, DSc

(Amet, teaduskraad)

TÖÖ TÄITJAD FINANTSEERIMISPERIOODI VÄLTEL (vaid antud Töö rahastamise raames tasustatud tööjõud)

A. Põhitäitjad:

 Nimi ja eesnimi

Teaduskraad

Ülesanded töö täitmisel

Koormus

Personalikulu *

1. Särekanno Marje

MSc

Andmekogude koostamine, haldamine, metoodika-alased uuringud

0,7

69648

2. Kotkas Katrin

DSc

Tööde koordineerimine, metoodikaalased uuringud

0,4

113503

3. Vasar Virge

DSc

Metoodikaalased uuringud

0,2

12416

Kokku

1,3

195567

* sisaldab saadud töötasu, makstud tulumaksu,  sotsiaal-, töötus- ja pensionikindlustust, kroonides

B. Tööga seotud abitööjõud:

1. Vernik Maarja

-

Kartulisortide passiandmete kogumine, kollektsiooni paljundamine ja säilitamine

0,5

38833

2. Zimmer Tatjana

-

Kartulisortide kollektsiooni paljundamine ja säilitamine

0,7

40198

3. Soloha Leena

-

Aiakultuuride kollektsiooni paljundamine ja säilitamine

0,5

24030

4. Lakutkina Ljudmilla

 

Aiakultuuride kollektsiooni paljundamine ja säilitamine

0,5

24030

5. Kotter Elvi

-

Söötmete valmistamine

0,9

49448

6. Aro Asta

-

Söötmete valmistamine

0,8

41948

7. Kusma Ene

 

Kartuli lehemädaniku-isolaatide säilitamine

0,8

49274

8. Kalju Sarapuu

 

Abitööd kasvuhoones ja katsepõldudel

0,5

7744

9. Treude Kaide

 

Abitööd laboris ja kasvuhoones

0,5

8010

Kokku

5,8

283515

TÖÖ KULUD RAHASTUSPERIOODIL KOKKU   885 000 kr, sellest:

Personalikulu

Majandamiskulu

Asutuse üldkulu

479 082

317 418

88500

TEOSTATUD TÖÖD

2005.a. tegevuse aluseks oli riikliku programmi “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine” täitmiseks koostatud EVIKA tegevuskava aastateks 2003-2006. /http://www.evika.org/

 

1. Andmekogude koostamine ja haldamine

Geneetiliste ressursside elektroonilise andmebaasi haldamise ja kasutamise alane juhendamine toimus aastaringselt Jõgeva SAI-s esindaja Külli Annamaa poolt. Esimese septembri seisuga on elektroonilisse andmebaasi lülitatud andmed 278 kartuli ja 37 aiakultuuri, kokku 315 säiliku kohta. Andmebaasiga saab tutvuda EVIKA koduleheküljel geenipanga all asuva lingi andmebaas vahendusel.

http://www.evika.org/01-%20EESTI%20KEELES%20-%20EVIKA/014%20-%20GEENIPANK-EST/FRAMESET%20GEENIPANK@EVIKA-EST.htm

 

2. Säilikute kirjeldamine geneetiliste ressursside andmekogude koostamiseks

Vastavalt FAO/IPGRI (MULTI-CROP PASSPORT DESCRIPTORS) – ÜLDANDMETE NIMISTU-le on kogutud andmed kollektsioonis oleva 403 kartuli ja 55 aiakultuuri (12 erinevat liiki) säiliku kohta, 10 näitaja osas. Andmed on Exeli tabelitena 2003.aastal EVIKA-sse geenipanga andmebaaside haldamise otstarbel soetatud arvutis. Elektroonilisse andmebaasi on sisestatud andmed 287 kartuli ja 37 aiakultuuri säiliku kohta. Kuna ülejäänud kartuli kollektsiooni (116 tk) ja aiakultuuride kollektsiooni (18 tk) kuuluvat säilikut on kasutusel sordiaretuse ja teadusliku uurimistöö lähtematerjalina, selgub nende elektroonilisse andmebaasi lülitamise vajadus edaspidi, pärast vastavasisuliste katsete läbiviimist ja tulemuste analüüsi.

 

3. Kollektsioonide säilitamine ja süsteemne uuendamine

3.1. Säilitamine

Kartulikollektsiooni 403 säiliku in vitro taimede paljundamine ja ülekandmine uuele toitesegule toimus 2 kuni 2,5 kuu järel. Sellest 3…4 nädalat regenereerusid ja kasvasid taimed kasvatusruumis (valgusperiood 16 tundi, temperatuur 18…20 °C) ning 6…8 nädalat säilitusruumis (valgusperiood 16 tundi, temperatuur 4…5 °C). Igast säilikust säilitati minimaalselt kaks klooni (a’10 taime), kokku 40 taime, kahes kasvatusruumis.

Viljapuude ja marjakultuuride sorte ning aretisi (kokku 55 säilikut) säilitati mikrotaimedena toitesgul, ülekanne värskele toitesegule toimus kolmenädalase intervalliga. Kasvuruumis valgusperioodi pikkus 16 tundi, temperatuur 18…23ºC. Seejärel viidi mikrotaimed aeglustatud kasvu tingimustesse (valgusperiood 16h, temperatuur 4…5ºC). Sõltuvalt liigist säilitati mikrotaimi aeglustatud kasvu tingimustes 16...20 nädalat. Taimmaterjali elujõu säilimise tagamise eesmärgil kasvatati taimi pärast aeglustatud kasvu tingimustes säilitamist kolme kuni kuue nädala jooksul taimede intensiivse kasvu tingimustes. Igast liigist, sordist ja aretisest säilitati igal ajal koekultuuris 30…40 mikrotaime.

 

3.2. Uuendamine

3.2.1. Kartul

2005. aastal valiti kordustervendusse 9 sorti ja rahvaselektsiooni. Lähtematerjali valimine, valgusidanditest taimede ettekasvatamine ja taimede termoteraapia (soojusavi) viidi läbi EVIKA sellekohase metoodika järgi. Kordustervendusse minevad katseklaasitaimed istutati pottidesse 29. aprillil. Soojusravi vältas 1 juunist. 26. juulini uues käesoleval aastal ehitatud termoteraapia kambris. Pärast soojusravi lõigati taimedelt valikuliselt võrsetipud, mis steriliseeriti ja millede pungadest opereeriti meristeemid. Soojusravi läbinud 9 sordist opereeriti kokku 270 meristeemi.

Meristeemide opereerimisel hinnati meristeemi suurust (0,1 - 0,3 mm), diferentseerumise astet (D-diferentseerunud, KD-keskmiselt diferentseerunud, ND-nõrgalt diferentseerunud) ja punga asukohta võrsel (T-tipus, TL-tipu lähedal, LK-lehekaenlas).

Taimede regenereerumine meristeemidest toimus kasvatuskambris (valgusperiood 16 tundi, temperatuur päeval 23...25 °C ja öösel 20…22 °C). Novemrbikuu alguseks oli regeneeeunud 250 meristeemtaime, mida paljundatakse mikropistikutega in vitro ja millede hulgast eelnimetatud tunnustest lähtuvalt valitakse detsembrikuu lõpuks kloonid edasiseks uurimiseks. Valituks osutuvate kloonide taimede viirusnakkuse kontroll 6-le viirusele ja PSTV-le on kooskõlastatult Põllumajandusuuringute Keskusega planeeritud läbi viia 2006.a. märtsis-aprillis.

3.2.2. Aiakultuurid

2005. aasta jaanuari lõpus ja veebruaris valiti EPMÜ PK Polli AI kollektsiooniaiast ja kahest eraaiast sorditüüpiliste omadustega emapuudelt üheaastased võrsed, mis ajatati meristeemide kasvatuskambris. Materjal valiti 4 maguskirsipuult (“Polli rubiin”, “Kristina”, “Polli murel”, “Elle”); 11 ploomipuult (“Kaidi”, “Polli munaploom”, “Villu”, “Jubileum”, “Zaretskaja rannaja”, “Agen”, “Edinburg”, “Volli”, “Sinikaluumu”, “Märjamaa ploom”, “Victoria”, ja 3 õunapuult (“Martsipan”, “Tiina”, „Toivo õunapuu“ (rahvaselektsioon). Paisunud pungadest opereeriti steriilsetes tingimustes pungameristeemid, mis kultiveeeriti aiakultuuride meristeemide regenereerumise oitesegule kasvama. Diferentseeruma hakkavad pungad kanti regulaarselt üle värskele toitesegule ning 9 nädala möödumisel istutati regenereerumisvõimelised mikrovõrsed üle paljundustoitesegule.

Esmakordselt rajati meristeemkultuur pihlaka sordist “Alõi krupnõi”, meristeemkultuuri võeti ka aedvaarika sort “Alvi”.

Aedmaasika uute meristeemkultuuride rajamiseks koguti EPMÜ PK Polli AI maasika võrdluskatsetes olevatelt emataimedelt võsundid, mille pungadest eraldati meristeemilõigud. 2005 aastal viidi säilituse lähtematerjali uuendamise eesmärgil koekultuuri 6 maasikasorti: “Jonsok”, “Bounty”, “Polka”, “Helean”, “Senga Sengana”, “Honeoye”. Lisaks neile opereeriti meristeemid 4 uuelt Polli AI võrdluskatsetesse lülitatud maasikasordilt: “Siimoni 47”, “Pegasus”, “Edu, “Induca”.  Kokku indutseeriti in vitro 10 maasikasorti

Meristeemkultuuride rajamisel ja kasvatamisel kasutati EVIKAs välja töötatud toitesegusid. Kuna igale taimeliigile on iseloomulikud erinevad nõudmised kasvamist reguleerivate ainete osas, katsetatakse pidevalt uusi toitesegu komponentide kombinatsioone ja muudetakse teisi taimede kasvuks vajalikke tingimusi. Alati ei õnnestu meristeemkultuuri rajamine esimesel katsel, mistõttu tuleb katsetusi pidevalt korrata.

 

3.3. Kartulisäilikute tervisliku seisundi kontrollimine

3.3.1. Kontroll PSTV suhtes

Kontrolli Potato Spindel Tuber Viroidi (PSTV) suhtes alustati eelmise aasta 11. oktoobril katseklaasidest pottidesse turbasubstraati istutatud geenipanga 81 sordi ja aretusmaterjali meristeemkloonide (kokku 132 säiliku) a’2 taimega. Taimi kasvatati selleks ohandatud kasvatusruumis vastavalt viroidi määramise metoodikale 2,5 kuud. Pärast seda saadeti leheprooovid PMK-sse Taimetervise ja Mikrobioloogia Laboratooriumisse PSTV kontrolliks. Ajavahemikul 09.-18. veebruar läbiviidud analüüsi tulemuste põhjal osutusid terveks 71 säiliku meristeemkloonid.

Augustikuu lõpus valiti EVIKA geenipangast seni PSTV suhtes analüüsimata taimmaterjali hulgast 250 meristeemklooni. 19. septembril saadeti katseklaasidest välja pestud taimed PMK-sse PSTV analüüsiks. 06. oktoobril laekunud analüüsi tulemuste kohaselt osutusid terveks 233 meristeemlooni. Vastavalt PMK PTSV määramise metoodikale korratakse terveks osutunud meristeemkloonide analüüsi ja seda ettekasvatatud taimede leheproovidest. Selleks paljundati taimi in vitro 18. ja 19. oktoobril ning 8. novembril istutati igast säilikust 2-3 taime katseklaasidest pottidesse. Taimi kasvatatakse 1,5-2 kuud ning seejärel tehakse lõplike tulemuste vormistamiseks täiendav analüüs.

3.3.2. Kontroll viiruste suhtes

11. oktoobril 2004.a. istutati katseklaasist pottidesse geenipanga 81 säiliku 132 meristeemkloonist a’2 taime viirusnakkuse kontrolliks. Analüüs teostati 10. veebruaril PMK-s 6 viiruse (PVA; PVY; PVM; PVX; PVSja PLRV) suhtes. Kõik kontrollitud meristeemkloonid osutusid viirusvabadeks.

Käesoleva aasta detsembris istutatakse pottidesse 200 meristeemklooni a’ 2 taime. Taimi kasvatatakse kuni kaks kuud ja leheproovid saadetakse PMK-sse viirusnakkuse kontrolliks järgmise aasta alguses sõltuvalt taimede kasvust ja PMK tööde kavast.

 

4. Säilikute uurimine ja iseloomustamine, metoodikaalased uuringud

4.1. Kartul

Taimematerjali geenipankades in vitro säilitamise olulisem eesmärk on materjali geneetilise eripära säilimine. Kas kartulisortide omadused nende pikaajalisel meristeemtaimedena in vitro säilitamisel säilivad, saab otsustada säilikute botaaniliste ja agronoomiliste tunnuste hindamise ja võrdlemisega.

Katse 4.1.1. Säilikute hindamine

2005. aastal lõpetati säilikute morfoloogiliste tunnuste planeeritud kolmeaastane hindamine valgusidandite hindamisega. Selleks idandati igast säilikust a’5 mugulat valguse käes 5 nädalat alates 6. aprillist ning 3...5. mail hinnati rahvusvahelise metoodika järgi valgusidandite 6 tunnust.

Tulemused

Tulemused 122 säiliku, kokku 53 tunnuse kohta 9-pallilise skaala järgi on kättesaadavad EVIKA geenipanga arvutis elektroonilises andmepangas exeli tabelitena ja paberkandjal, kokku koos lisadega 145 lehel. Tulemused on esitatud nii tabeli kujul, kui ka tekstina, kus numbrilised näitajad on sõnadega lahti kirjutatud. Järgnevalt ühildatakse andmed Euroopa kartuli säilikute andmepangaga.

Säilikute hindamiste tulemustega saab tutvuda EVIKA koduleheküljel geenipanga all asuva lingi andmebaas vahendusel. Aadressil: http://www.evika.org/01-%20EESTI%20KEELES%20-%20EVIKA/014%20-%20GEENIPANK-EST/FRAMESET%20GEENIPANK@EVIKA-EST.htm

 

Katse 4.1.2. Pikaajalise meristeemtaimedena in vitro säilitamise mõju uurimine kartulisortide geneetilise eripära säilimisele

Metoodika:

2005. aastal jätkati meristeemtaimede põldkatseid 5 sordi in vitro erinevatel aastatel lõigatud meristeemidest regenereenud 15 meriklooni 44 morfoloogilise tunnuse hindamist. Vanim merikloon in vitro oli pärit 1984.a. ja värskeim 2002. aastal lõigatud meristeemist. Põldkatsete agrotehnilised tööd olid samad, mis meristeemkloonide katsete korral. Igast kloonist pandi maha a’ 40 mugulat kaks vagu kõrvuti. Kasvuaegsed vaatlused ja hindamised teostati samal kuupäeval meristeemkloonide hindamisega. Katse koristati 13. septembril.

 

Tabel 1. Katses uuritud sordid ja in vitro meristeemi kultiveerimise aasta

Table 1. The vaieties and year of meristems cultivation.

Sort /variety

Klooni nr / Clone no

Aasta / year

Sort / Variety

Klooni nr / Clone no

Aasta / Year

Varajane kollane

752

1987

Ere

nr-ta

1987

2/87

1992

1/505

1992

2/87 188

1993

505/290

1993

752/172

2002

96

1994

 

 

 

96/211

1995

Jõgeva kollane

2101

1985

Sarme

Nr-ta

1984

421

1991

142

1994

Sulev

979

1984

 

 

 

290

1996

 

 

 

 

Tulemused:

Ere – kloonide (1987, 1992, 1993, 1994, 1995) taimede tärkamine ja algareng oli suhteliselt ühtlane. Erinevused hinnati õitesemise intensiivuses. 1987, 1994, 1995 aastate kloonide taimed õitsesid vähem kui 1992 ja 1993 aastate kloonide taimed. Mugulate kuju ja faktsioonilisuse ühtlikkus oli kloonide lõikes sarnane.

Varajane kollane – kloonide (1987, 1992, 1993, 2002) taimede tärkamine ja algareng oli suhteliselt ühtlane. Mõnepallised erinevused hinnati taimede kasvukõrguses ja õitsemise intensiivuses.

Sulev – kloonide (aastatest 1984 ja 1996) areng ja kasv ühtlane. 2-3 palline erinevus hinnati õitsemise intensiivsuses. Seejuures enim õisi oli 1984 aastal kultiveeritud klooni taimedel.

Sarme – kloonide (1984, 1994) taimede ja mugulate morfoloogiliste tunnuste vahel erinevusi ei täheldatud. 

Jõgeva kollane – kloonide (1985, 1991) taimede koral ilmnes 2-3 palline erinevus taimede kasvukõrguses, õitsemise intensiivsuses, nakatumises kuivlaiksuse ja lehemädaniku tekitajatega. Hinnatud tunnuste järgi olid lehemädanikukindlamad 1991 aastal kultiveeritud klooni taimed.

Katse jätkub järgmisel aastal valgusidandite hindamise laboratooriumis ning taimede ja mugulate morfoloogiliste tunnuste hindamisega põldkatses. Kahe aasta põldkatsete tulemuste põhjal võib öelda, et pikajaline sortide meristeemtaimedena in vitro säilitamine ei ole mõjutanud negatiivselt sortide tunnuseid. Lõplikud tulemused vormistatakse 2007.a. kevadel pärast kolmandat korda valgusidandite hindamist.

 

Katse 4.1.3. Taimede regeneratsioon mikropistikutest ja säilimine in vitro sõltuvalt arengufaasist enne säilitusreziimile allutamist.

Katse eesmägiks on pikendada taimede paljundusintervalli nii, et säiluks taimede kvaliteet ja regeneratsioonivõime ka pärast pikaajalist säilitustingimustes säilitamist. Selleks uuritakse mikropistikutest taimede regenereerumist ja taimede säilumist EVIKA kartulisäilikute säilitamise toitesegul ja tingimustes (valgusperiood 16 tundi, temperatuur 4…5 °C) sõltuvalt taimedede või mikropistiku aregnufaasist enne säilitustingimustesse viimist.

Metoodika:

1. Arengufaasi variandid: 0 – samal päeval toitesegule kultiveeritud mikropistikud; 1 – mikropistikutest toitesegul 1 nädal regenereerunud taimed; 2 – mikropistikutest toitesegul 2 nädalat regenereerunud taimed; 3 – mikropistikutest toitesegul 3 nädalat regenereerunud taimed.

2. Sordid: “Anti”, “Ando”, “Maret”, “Piret”, “Varajane kollane”

3. Taimede paljundamise etapid: taimi paljundati neljas etapis sõltuvalt arengufaasist jägnevalt: 0 variant – 04. märts; 1 – 25. veebruar; 2 – 18. veebruar; 3 – 11. veebruar.

Katse läbiviimiseks piisava koguse ühtlase paljundusmaterjali saamiseks paljundati kuu enne katsealustamist algtaimed. Igal etapil kultiveeriti toitesegule igast sodist a’ 40 mikropistikut. Erinevatel etappidel paljundatud taimed pandi säilitustingimustesse (temperatuur kogu ööpäeva jooksul 4...5°C, valgustugevus 1200 luksi ja päeva pikkus 16 tundi) üheaegselt 04. märtsil.

Taimi vaadeldi ja taimede arengut iseloomustavaid näitajaid (võrse pikkus; sõlmevahede arv; juurte arv ja juurte pikkus) mõõdeti ja loendati kahenädalase intervalliga. 23 septembil toodi kõikide variantide taimed säilitusruumist taimede kasvatusruumi (temperatuur 22...24 °C, valgustugevus 2400 luksi, päeva pikkus 16 tundi).

Tulemused:

Katse jätkub taimede kasvatusruumis, kus jälgitakse taimede edasist arengut kuni esimese paljunduskorrani. Seejärel töödeldakse saadud vaatlusandmed regressioonmeetodil ja võrreldakse saadud tulemusi taimede paljundusjärgsete andmetega.

Esialgsed tulemused on paljulubavad taimede säilitusperioodi pikendamisel. Visuaalsel vaatlusel selgus, et kõikidest arengufaasi variantidest säilusid paremini ja alustasid uuesti kasvu samal päeval toitesegule kultiveeritud ja säilitustingimustele allutatud mikropistikud. Kõige vähem talusid säilitusperioodi pikendamist mikropistikutest toitesegul 3 nädalat regenereerunud taimed. 5,5 kuud pärast säilitamist temperatuuril 4...5 °C, valgustugevuse 1200 luksi ja 16 tunnise päeva pikkuse tingimustes kasvanud taimede lehed olid kolletunud ja pärast kasvatusruumi toomist taastus kasv ainult 10...20% taimedest).

 

4.2. Aiakultuurid

4.2.1. Maguskirsipuu meristeemtaimede säilivus aeglustatud kasvu tingimustes sõltuvalt söötme koostisest ja säilitusaja pikkusest

Eesmärk:

Jätkati maguskirsipuu aeglase kasvu tingimustes säilitamise uurimist. Katse eesmärk oli välja selgitada kaaliumvesinikfosfaadi, sahharoosi ning bensüüladeniini mõju maguskirsipuu mikrovõrsete elujõu ja kasvuvõime säilimisele aeglase kasvu tingimustes pikaajalise säilitamise vältel. Kaalium tõstab taimede vastupanuvõimet madalale temperatuurile; sahharoos toimib mikrotaimedele eluks vajaliku energiaallikana ning bensüüladeniin soodustab mikrovõrsete kasvu ja paljunemist in vitro.

Metoodika:

Jaanuaris 2005 rajati katsed maguskirsipuu sordiga “Elle”. Säilituseelselt kasvatati maguskirsipuu aktiivselt paljunevaid mikrovõrseid 4 nädala jooksul toitesegul, millesse oli lisatud erinev kogus KH2PO4 – 170, 255 või 340 mg/l. Nelja nädala möödumisele viidi katsetaimed üle säilitustoitesegule, mille koostis varieerus järgnevalt: A) KH2PO255 mg/l + BA 1,0 + sahharoos 30 g/l; B) KH2PO170 mg/l + BA 0,1 + sahharoos 30 g/l; C) KH2PO170 mg/l + BA 1,0 + sahharoos 10 g/l; D) KH2PO255 mg/l + BA 0,1 + sahharoos 10 g/l.  Iga 3 kuu järel hinnati maguskirsipuu mikrovõrsete arvu, pikkust ja nekrotiseerunud võrsete hulka kõigist võrsetest.

Tulemused:

Katse ei ole veel lõppenud. Vaatluste käigus täheldasime, et alates viiendast säilituskuust hakkasid taimede seisukorras sõltuvalt toitesegu koostisest ilmnema erinevused, mis säilitusperioodi pikenedes järjest süvenesid. Esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et kaaliumvesinikfosfaadi hulga suurendamine säilituseelsel perioodil ei mõjutanud maguskirsipuu mikrovõrsete säilimist aeglase kasvu tingimustes oluliselt. Seevastu sõltus aga märgatavalt mikrovõrsete elujõud ja paljunemisvõime säilitussöötme koostisest. 

Selgus, et sahharoos mõjutas mikrovõrsete ainevahetusprotsesse (sh klorofülli moodustumist lehtedes), mis tagavad võrsete paljunemisvõime, rohkem kui bensüüladeniin või KH2PO4. Energiavaru ärakasutamise korral mikrovõrsete füsioloogiline seisund järsult halvenes, koed nekrotiseerusid ja paljunemisvõime alanes. Edaspidistes katsetes tuleb täpsustada kaaliumvesinikfosfaadi mõju maguskirsipuu mikrovõrsete säilimisele ja laiendada katsealuste sortide hulka, et välja selgitada erinevate genotüüpide vajadused edukaks pikaajaliseks säilitamiseks aeglase kasvu tingimustes in vitro.

 

5. Lühi- ja pikaajaliseks säilitamiseks vajalike seadmete, vahendite ja materjalide uuendamine ning soetamine

Uuendati arvuti viirustõrjesüsmteem. Säilikute paremaks markeerimiseks katseklaasides ja kolbides osteti jooksvalt hinnapüstolilindid. Uuendati mitmeid toitesegu komponente Aasta lõpuks planeeritakse soetatada sülearvuti lihtsustamaks katsepõllul andmete sisestamist. Samuti on plaanis muretseda spetsiaalsed valgustid taimede kasvatusruumi tarbeks.

 

6. Osalemine Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade ühises põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise alases programmis

Läti Priekuli Sodiaretuse Instituudi kartuliaretajate Ilze Skabule ja Aia Gabere vahetati informatsiooni kartulisäilikute in vitro säilitamise ning säilikute morfoloogiliste ja agronoomiliste tunnuste hindamise alal.

 

7. Osalemine FAO ja IPGRI poolt koordineeritavates rahvusvahelistes projektides

Tutvuti IPGRI kodulehel oleva jooksva ja nende poolt saadetud kirjalike materjalidega.

 

TEEMA RAAMES ILMUNUD PUBLIKATSIOONIDE NIMEKIRI

Särekanno, M., Kotkas, K. Kartuli meristeemtaimede mugulate arvu ja mugula keskmise massi kogunemise dünaamika. EPMÜ Teadustööde kogumik “Agronoomia 2005”, 220, Tartu, 2005, lk. 72-74

Talvoja, P., Ojarand, A. Kartulisortide lehemädanikukindlus. EPMÜ Teadustööde kogumik “Agronoomia 2005”, 220, Tartu, 2005, lk. 171-173

Kotkas, K. Evaluation of potato collection in Estonia. – Esitatud avaldamiseks FAO Rahvusvahelise Taimede Geneetilise Ressursside Instituudi (IPGRI) poolt koostatavas kogumikus.


TÖÖDEGA OTSESELT SEONDUVAD TEADUSTEEMAD, GRANDID, DOKTORI- JA MAGISTRITÖÖD, JÄRELDOKTORITE TEEMAD, LEPINGUD:

Teadusteemad:

1. HM Sihtfinantseeritav teema nr 0442528s03 “Potentsiaalselt ohtlike taimehaiguste ning taimede genofondi pikaajalise säilitamise uurimine taimebiotehnoloogia meetodite abil”

Grandid:

1. ETF grant nr 6132 “Kartuli meristeemtaimede pealsete kasvu ja mugulasaagi dünaamika”. 2005-2007. Grandihoidja K. Kotkas; põhitäitjad M. Särekanno, M, Vernik.

2. ETF grant nr 6124 “Soojusravi ja kasvuhormoonide mõju kartuli meristeemkloonide omaduste varieeruvusele”. 2005-2008. Grandihoidja V. Rosenberg; põhitäitjad A. Tsahkna (Jõgeva SAI), M. Särekanno, A. Ojarand, E. Runno (Jõgeva SAI).

3. ETF grant nr 6098 “Phytophthora infestans eesti populatsioonide fenotüübiline ja genotüübiline iseloomustamine; kartuli lehemädaniku epidemioloogia”. 2005-2008. Grandihoidja M. Koppel (Jõgeva SAI); põhitäitjad A. Ojarand (EVIKA), E. Runno (Jõgeva SAI).

 Doktoritööd:

1. Ann Ojarand – “Kartuli lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans Eesti populatsiooni rassiline struktuur ja EVIKA kartuli geenipanga säilikute lehemädanikuresistentsus”.


RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ (lepingud, konverentside korraldamine, töötamine välisriikides jne)

Lepingud/koostööprojektid:

1. ECP/GR Gen Res CT95-34/45 “Potato genetic resources”, osaleb 16 Euroopa riiki.

2. FAO/IPGRI Mission to Survey Plant Genetic Resources Programmes in the Baltic States, osalevad Põhjamaade Geenibank, Eesti, Läti, Leedu.

3. PPA03/Es/9/1a "Strengthening of the Estonian Plant Health System in accordance with EU legistlation with specific attention to plant propagation material", Hollandi ja Eesti ühisprojekt, 2003-2005. 

4.Enhanced control of potato Mop-Top Virus in the Nordic and Baltic sea region, 2005-2008.