Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretuseks ning nendega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased uuringud
Workers:                         
Sordiaretuse ja säilitusaretuse eesmärkide püstitamisel lähtutakse põllumajandustootjate ning tarbijate nõuetest ning turu nõudlusest – aretatakse toidu-, sööda- ja tööstusotstarbelisi sorte. Eesmärgiks on Eesti oludele sobivate teraviljasortide aretamine ning aretatud sortide säilitusaretus.  Uued sordid peavad saagikuselt, agronoomilistelt omadustelt ja haiguskindluselt olema võrdväärsed või paremad senikasvatavatest sortidest, kvaliteediomadustelt peavad aretatud sordid vastama tänapäevastele toidu- ja söödaviljale ning tööstusotstarbeks kasutatavale viljale esitatavatele nõuetele. Uute sortide aretamisel seatakse üheks põhieesmärgiks nende konkurentsivõimelisus välisturgudel, eelkõige meie lähiriikides (Skandinaavia ja Baltimaad). Eesmärgi täitmiseks jätkatakse oluliste teraviljaliikide - oder, kaer, suvinisu, talirukis, talinisu ja õlikultuuri talirüps aretust.
 
 
Sordi- ja säilitusaretus

Oder. Toimub toidu- ja õlleodra saagikate, väga hea seisukindluse, kõrge kvaliteediga ning kohalike looduslike tingimustega paremini adapteerunud sortide aretamine nii vabariigi tarbeks kui ka ekspordiks. Samuti kõrgesaagiliste, seisukindlate sööda ja toiduodra sortide aretamine. Eesmärgiks on uute odrasortide aretamine aastatel 2004 ja 2007.

Kaer. Toimub keskvalmivate ja hiliste, suure saagipotentsiaaliga, hea seisukindluse ja tera kvaliteediga (suur tera, kõrge mahumass ning proteiinisisaldus, väike sõklasus) sööda- ja toidukaera sortide aretamine vabariigi vajaduste rahuldamiseks ning ekspordiks. Toidukaera sortide aretamine on aktuaalseks arvestades Eesti klimaatiliste tingimuste sobivust kvaliteetse toidukaera kasvatamiseks. Eesmärgiks on uue kaerasordi aretamine aastal 2003.

Suvinisu. Toimub saiajahu tootmiseks sobivate varajaste, kõrge tera kvaliteediga, haiguskindlate, kohalikes klimaatilistes tingimustes kasvatamiseks sobivate sortide aretamine. Suurendatakse ka kõrgesaagiliste seisu- ja haiguskindlate söödanisusortide aretusmahte. Eesmärgiks on uue toidunisu sordi aretamine aastal 2005. 

Talirukis. Toimub kõrge ja stabiilse saagikuse, väga hea seisu- ja talvekindluse ning kõrge biokeemilise väärtusega sortide aretamine, mis lisaks Eestile sobiksid kasvatamiseks Skandinaavia ja Baltimaades. Aretustöö põhieesmärk on Dm x Sangaste populatsioonide baasil lühikõrrelise, stabiilse saagikuse ja kõrge kvaliteediga rukkisordi aretamine. Sangastes ja Jõgeval läbiviidavate rukki agrotehnika katsete eesmärk on tiheda rukkitaimiku tagavate võtete kompleksi väljaselgitamine (külviajad, külvisenormid, taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite kasutamine). Tihe rukkitaimik on oluliseks tuulekaera tõrjevõtteks nii mahe- kui tavaviljeluses. Eesmärgiks on uue talirukki sordi aretamine aastal 2007. 

Talinisu. Toimub saagikamate, parema tera kvaliteediga, talve- ja haiguskindlamate nii toidu- kui ka söödaotstarbeliste sortide aretamine vabariigi vajadusteks. Toimub aretusmaterjali vahetus Leedu Maaviljeluse Instituudiga laia adaptatiivse potentsiaaliga aretusmaterjali väljaselgitamiseks. Eesmärgiks on uue toidunisu sortide aretamine aastal 2006. 

Talirüpsi sordiaretus. Sordiaretus eesmärgiks on talvekindlate, hea kvaliteediga (madala eruukahappe ja glükosinolaatide sisaldusega 00-sordid) haiguskindlate sortide aretamine. Aretus toimub rahvusvahelise koostöö raames koos Svalöf Weibull AB-ga (Rootsi). Riiklikus katsetuses on kaks sorti Eestis ja kolm sorti Rootsis. Planeeritakse uutele sortidele turgude leidmist USA-s ja Kanadas. Suur huvi talirüpsi sortide vastu valitseb ka Eestis, AS Werol Tehased tootmisvõimsused võimaldaks ca 5000 ha saagi kasutamise. Eesmärgiks on uute sortide aretamine aastatel 2004 ja 2006. 

 Põldkaunviljade sordiaretus. Arvestades põldherne piiratud külvipinnaga Eestis lõpetatakse antud kultuuril uute sortide aretamine. Lõpetatakse katsetsükkel eel- ja põhivõrdlusesse jõudnud aretistega. Aretusmaterjal kirjeldatakse ning antakse edasiseks säilitamiseks üle geenipanka. Koostöös Boreali Sordiaretuse (Soome) ja Priekuli Riikliku Sordiaretusjaamaga (Läti) toimub ühine lehelist tüüpi põldherne aretusmaterjali vastastikune vahetus ja katsetamine erinevates klimaatilis-edaafilistes tingimustes. Aretatavate sortide turgu nähakse Balti ja Skandinaaviamaades ning Kanadas. Kanadas Manitoba provintsis katsetatakse Jõgeva hernearetise sobivust sealsetesse klimaatilistesse tingimustesse. Toimub põldherne sortide ‘Mehis’, ‘Kirke’ ja ‘Seko’ ning põldoa sordi ‘Jõgeva’ säilitusaretus. 2001.a. alustati sordi ‘Kirke’ seemnekasvatust Kanadas, 2002. a. Soomes.  

Katsemahud. Kõigi teraviljakultuuride aretusaedades ja võrdluskatsetes kokku on ca 20 000 katselappi, mis hõlmab kokku ca 20 ha põldu.

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordiagrotehnika ning seemnekasvatuse alased rakenduslikud uuringud

Jahvatus-küpsetusomadusi määrava faktoritekompleksi (sordid, väetusre˛iim, taimekaitsetööd, keskkonna­tingimused) uurimisega suvi- ja talinisul töötatakse välja veskite ja pagaritööstuse nõudmistele vastava kvaliteediga suurte toidunisu partiide kasvatamise agrotehnoloogiad. 

Uuritakse Eestis uute õlikultuuride talirüpsi ja –rapsi kasvatamise majandusliku tasuvuse suurendamise võimalusi optimaalsete külviaegade, külvisenormide ja taimekaitsevahendite kasutamisega. 

Selgitatakse uute Euroopa õlleodrasortide sobivust Eesti oludes kasvatamiseks. Selgitatakse välja Eesti tingimustes kasvatamiseks sobivad ekspordipotentsiaali omavad õlleodrasordid. 

Ekspordinõuetele vastavat toidukaera kvaliteeti tagava faktoritekompleksi (sort, väetamine, taimekaitse) uurimine, et võimaldada suurte ühtlase kvaliteediga eksportpartiide tootmist. 

Talirukki ja -tritikale kasvatamise majandusliku tasuvuse suurendamine väetiste ja taimekaitsevahendite õige kasutamisega. 

Põldherne agrotehnika leheliste ja poolehetute sortide kasvatamisel kasvatamisel. 

Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise efektiivsuse suurendamine söödaotstarbelistel suvi- ja taliteraviljadel. Majanduslikult optimaalsete väetiskoguste ja taimekaitsevahendite kasutamise normide väljaselgitamine. 

Seemnefraktsiooni väljatulekut ja seemnete kvaliteeti tagavate agrotehnoloogiliste võtete kompleksi väljatöötamine seemnesaagi ja –kvaliteedi suurendamiseks ning kasvatamise majandusliku tasuvuse tõstmiseks suvi- ja taliteraviljade seemnekasvatuses. 

Eesti erinevates klimaatilis-mullastikulistes piirkondades kasvatamiseks sobivate majanduslikult tasuvate kultuuride ja sortide väljaselgitamine.