Säilikute geenipanka lisamise juhend
Geenipanga säilikute uuendamise ja paljundamise juhend

Jõgeva SAI geenipanga kohustuseks on säilitada: 
1)  Eesti päritolu sorte;
2)  parimate omadustega Eesti päritolu aretisi;
3)  välismaise pärioluga sorte, mis oma bioloogiliste või agronoomiliste omaduste poolest sobivad kasutamiseks sordiaretuse lähtematerjalina;
4)  Eesti looduslikest levilatest kogutud materjali.

Jõgeva SAI geenipank osaleb järgmistes rahvusvahelistes programmides:
1) Rahvusvahelise Taimege Geneetiliste Ressursside Instituudi (Bioversity International) Taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogrammis ECPGR (European Cooperative Programme for Plant Genetic Resources) täisliikmena (alates 1999.a);
2) Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade geenipankade koostööprogrammis põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumiseks, säilitamiseks, hindamiseks, kirjeldamiseks ja elektrooniliste andmebaaside loomiseks (alates 1994.a).
3) Bioversity International projektis, milles eesmärgiks on luua kõikide Euroopa geenipankade andmebaaside alusel keskandmebaasid. Selleks on moodustatud odra, nisu, kaera, rukki ning kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede töögrupid, mille koosseisu kuuluvad ka Jõgeva SAI sordiaretajad.

Kollektsiooni säilitamise metoodika
Põllumajanduskultuure ex situ säilitavate geenipankade tegevuseks on  säilikute kogumine, kvaliteedi kontroll, puhastamine, säilitamine, paljundamine, omaduste hindamine ja kirjeldamine, andmete säilitamine, ning säilikute kasutamise võimaldamine.

 Jõgeva SAI geenipank vastab rahvusvahelistele nõuetele (Genebank Standards, FAO/IPGRI 1994).Geenipangal on seemnete kuivatusruum, niiskusesisalduse määraja, idandamiskapp, säilituskottide sulgemise seade ja sügavkülmikud.

Säilikute idanemisvõime pikaajaline püsimine sõltub enim seemnete niiskusesisaldusest ning säilitamistemperatuurist. Seemnete niiskuse-sisaldust tuleb alandada aeglaselt, viies selle sõltuvalt liigist 3-7%ni. Selle saavutamiseks hoitakse seemneid paberkottides lahtistel riiulitel 4-10 nädalat ventileeritavas kuivatusruumis, mille õhutemperatuur on 15-16 °C ja õhu relatiivne niiskus 12-13%. Kord nädalas võetakse proovid seemnete niiskusesisalduse kontrollimiseks. Pärast kuivatamist määratakse säilikutel idanevus vastavalt ISTA nõuetele. Geenipangas säilitatavate sortide ja aretiste idanevus peab olema sõltuvalt liigist vähemalt 60-75%.
 Seemnete niiskusesisalduse konstantsuse tagamiseks säilitatakse neid niiskuskindlates hermeetilistes pakendites. Jõgeva SAI geenipangas on kasutusel spetsiaalsed kolmekihilised alufooliumkotid. Seemned pakendatakse ühte säilituskotti (3000
seemet säiliku kohta) ja kümnesse kasutuskotti (250 seemet ühes kotis). Kotid suletakse hermeetiliselt, etiketitakse ja säilitatakse sügavkülmikutes temperatuuril –20 °C. Kasutuskotid on valmistatud geenipanga klientidele saatmiseks (nt. sordiaretajad, geenitehnoloogid, teised geenipangad), säilikute iseloomustamise ja hindamise katseteks ning idandamisproovide läbiviimiseks.
Seemnete idanevuse alanemisel liikidele kehtestatud miinimumnõuetest madalamale, on vajalik säilikute uuendamine ning seemnete vähesusel nende paljundamine. Seejuures tuleb tagada säilikute geneetilise ühtlikkuse püsimajäämine.

Kollektsioonide väärust kasutajate jaoks suurendab säilikute omaduste detailne dokumenteerimine. Jõgeva SAI geenipanga andmekogu põhiosadeks on (andmekogu MS Access)
1) üldandmed
2) kirjeldamise ja hindamise tulemused
3) tehniline info säilikute kohta

Andmekogu terviklik struktuur on väljatöötamisel, andmekogusse on sisestatud säilikute üldandmed: säiliku number ja nimi, liigi nimi eesti, ladina ja inglise keeles, päritolumaa, saagiaasta, idanevus, pakendamise kuupäev, säilituskoti seemnete kaal, kasutuskottide arv, säiliku asukoht külmikus ning varusäiliku olemasolu ja säilitamise koht.

Jõgeva SAI geenipanga kollektsioon moodustati sordiaretajate poolt kogutud töökollektsioonide baasil. Aretajate kollektsioonides puudusid aga vanemad Eesti päritoluga sordid. Nende leidmiseks töötati läbi järgmiste geenipankade andmekogud: N.I. Vavilovi nim Ülevenemaaline Taimekasvatuse Instituut (VIR - Venemaa), Põhjamaade Geenipank (NGB - Rootsi), Taimegeneetika ja Kultuurtaimede Uurimise Instituut (IPK - Saksamaa) ja Hollandi Geneetiliste Ressursside Keskus (CGN - Holland). Selekteeritud säilikute seemneproovid on toodud Jõgeva SAI geenipanka, kus alustatakse nende identifitseerimist. Originaalmaterjal säilitatakse püsikollektsioonis.

Põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kaitsmiseks hävimise eest ettenägematute juhtumite tõttu, on vajalik hoiustada varusäilikuid teistes geenipankades. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Põhjamaade Geenipanga vahel 1998. aastal sõlmitud lepingu alusel hoiustatakse väärtuslikumaid Eesti päritoluga säilikute duplikaate Põhjamaade Geenipangas Rootsis.

Tegevusvaldkonnad
Geneetilise mitmekesisuse kasutamine on sordiaretusprogrammide tulemuslikkuse üheks eelduseks. Geenipanga säilikute väärtus ja nende kasutatavus sõltub olemasolevast informatsioonist geneetilise varieeruvuse kohta ja selle kättesaadavusest. Geenipanga kohustuseks on koguda andmeid säilikute bioloogiste tunnuste ja majanduslike omaduste kohta.

Sordiaretajad vajavad informatsiooni säilikute nende omaduste kohta, mida kasutatakse aretuse lähtematerjali valimisel. Seetõttu ei sõltu geenipanga väärtus iga säilikut iseloomustavast andmete üldkogumist, vaid eelkõige spetsiifilise informatsiooni olemasolust ja selle praktilisest rakendatavusest sordiaretuses. Säilikute hindamine ja kirjeldamine efektiivsem nendes geenipankades, kus geenipanga ja sordiaretajate vahel on tihe sellealane koostöö.

Jõgeva SAI geenipanga eesmärgiks sordiaretajate kaasabil välja töötada säilikute bioloogiliste tunnuste ja majanduslike omaduste optimaalne kogum erinevatele liigigruppidele. Selle põhjal jätkatakse säilikute hindamist ja informatsiooni kogumist andmekogu täiendamiseks ning edasiarendamiseks.

Baltimaade ja Põhjamaade Geenipanga ühisprojekti raames on koostamise lõppjärgus Baltimaade Geneetiliste Ressursside Kataloog, mille tarbeks on esitatud Eestis säilitatavate geneetiliste ressursside üldandmed. Jätkatakse kataloogi andmete kontrolli ning täiendamist.

Jõgeva SAI geenipangas on alustatud pikaajalist uurimust, mille käigus määratakse erinevate liikide seemnete idanevuse muutumine igal aastal. Eesmärgiks on välja töötada soovitused säilikute elujõulisuse monitooringu intervallideks igale liigile, vähendada väärtusliku materjali kulu geenipangas ja õigeaegselt kindlaks teha säilikute idanevuse alanemine.

 Loodusliku geneetilise mitmekesisuse säilitamisel on eesmärgiks koguda ekspeditsiooni käigus lutserni ja timuti looduslikest levilatest kohalikke liike ja vorme.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi geenipanga edasiarendamise seisukohalt on oluline koostöö jätkamine Baltimaade, Põhjamaade ja teiste Euroopas põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamisega tegelevate asutustega. Jätkatakse osalemist Bioversity International programmis ECPGR ning FAO poolt koordineeritavates geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamise alastes programmides.