Sibulakasvatus

 
 
  • Sibula kasvatuseks sobivad keskmise raskusega viljakad mullad. Sibula kasvukoht peaks olema valgusküllane ja tuultele avatud, siis levivad vähem seenhaigused ja kahjurid.
  • Orgaaniline väetis (kõdusõnnik, kompost jm.) anda sügisese mullaharimise alla. Kui sügisel jäi orgaaniline väetis andmata, siis anda kevadel mineraalväetisi P ja K-väetised kiirendavad sibulate valmimist ja parandavad säilivust. N-väetis tõstab suurel määral saaki, kuid teda on soovitav anda vaid kevadel startväetisena ja PK-väetise foonil, muidu on ohus sibulate säilivus.
  • Sibula paljundusmaterjaliks on tippsibulad – eelmisel aastal seemnest kasvatatud väiksed (ø 1-3 cm) sibulad või valiksibulad, mis on tarbesibula hulgast valitud väiksemad sibulad. Valiksibulatest saab mõnevõrra väiksema saagi. Mida kauem on sibulaid ainult valiksibulatest kasvatatud, seda madalamaks jääb saak ja seda enam on putkeläinud ja viirushaigustest – koldtriipsusest – nakatatud sibulaid. Valiksibulat tunneb ära sibulakanna keskel oleva juurteta piirkonna järgi, mida tippsibulal ei ole.
  • Sobivaim aeg tippsibulate mahapanekuks on 8-15. mai. Sibulat kasvatatakse 3-4 realistel peenardel reavahega 20 cm. Peenrale tõmmatakse 3-4 cm sügavused vaod, tippsibulad vajutatakse vao põhja ja kaetakse õhukese mullakihiga (1,0-1,5 cm). Liiga sügavale istutamine soodustab sibulate putke minekut (õievarte kasvatamist), liiga mullapinnale jätmine halvendab kasvama hakkamist, kuna tuleb puudu niiskusest. Pesasibulate vahekauguseks mahapanekul on10-15 cm ja ühe sibula allakasvatavatel vahe reas 7-8 cm.
  • Kevadel, kasvu algul vajab sibul palju niiskust, sest sibula juurestik on küllalt pinnapealne. Kui kevadsuvi on põuane, siis tuleb sibulaid kasta – esimene kord 10 päeva pärast massilist tärkamist (10-15 l/m²) ja sama normiga 8-10 päeva pärast. Kastmise võib ühendada pealtväetamisega.
  • Sibula oluliseks hooldusvõtteks on umbrohu hävitamine ja reavahede kobestamine. Viimasel kobestamisel juuli algul peaks sibulad jääma mullast nähtavale, et nad valmiksid päikese käes.
  • Kui ilmuvad siiski mingitel põhjustel (tippsibulate vale säilitusrežiim, külmad ilmad pärast mahapanekut) õisikuvarred, siis tuleb need kohe võimalikult sibula lähedalt ära murda, sel juhul kasvab alla veel normaalne sibul.
  • Kahjurite – sibulakärbse ja –koi eemalepeletamiseks raputada mai lõpul sibulataimede ümber liiva ja naftaliini segu(1:1), vaklade koorumise ajal võib sibulapeenart kasta 0,1% keedusoolalahusega.
  • Taimedest sibula kasvatamisel, mida kasutatakse magusate ja poolkibedate sortide viljelemisel, tuleb taimede kasvatamiseks seeme märtsi lõpus või aprilli algul külvikasti külvata. Avamaale istutatakse mai kuu I dekaadil.
  • Sibula koristamine algab, kui enamus lehtedest on lamandunud. Koristatakse koos pealsetega ja kuivatatakse paar nädalat õhu käes väljas ja seejärel soojas, vastavalt võimalusele tõsta temperatuuri järk-järgult kuni 40°C-ni.