Sordiaretajad tähistasid juubelit 

Jõgeva Sordiaretuse Instituut tähistas oma 90. sünnipäeva.
Teenekas teadusasutus on suutnud ikka ajaga kaasas käia ning on endiselt tähtis nii Eesti riigi kui ka põllumehe silmis.
 
„Sordiaretajate eesmärgid nende üheksakümne aasta jooksul tegelikult muutunud pole: nagu meie eelkäijadki, peame ka meie Eesti põllumajanduse edendamisele kaasa aitama,” ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel. „Küll aga on muutunud põllumajandus ise: uuenevad põlluharimis- ja taimekasvatustehnoloogiad ja laieneb kasvatatavate kultuuride valik. Vastavalt sellele tuleb ka meil uusi sihte seada.”

Mati Koppeli sõnul on Eestis kaua aega olnud põhiliseks põllukultuuriks suvioder. Viimasel ajal on selle külvipind aga kogu maailmas vähenenud ja Eestis toodetud suviodralegi on üha raskem kasutust leida, nisunõudlus seevastu üha suureneb.

„Nii, nagu Jõgeva Sordikasvanduse esimesel juhatajal Mihkel Pillil 1930. aastatel, nii tuleb ka meil praegu veenda saiatootjaid selles, et ka Eestis kasvatatud nisust saab küpsetada head saia ning anda teraviljakasvatajate käsutusse saiajahu jahvatamiseks sobivad nisusordid. Kui Mihkel Pill veenis Eesti pagareid, siis tänasel päeval peame Eesti nisu kvaliteeti tutvustama väljaspool. Kui suudame meie nisu mainet piisavalt tõsta, avanevad ka ekspordiväravad.”

Ent paljud põllumehed tahavad teraviljakasvatusele ka vaheldust. Selleski tulevad neile appi sordiaretajad. Koostöös Eesti Sojaliiduga püütakse leida meil kasvatamiseks sobivaid sojaoasorte ning on alustatud ka kohaliku sordi väljatöötamist. Tulemuseni võidakse jõuda kuue kuni kaheksa aastaga.

Tuge pakub Jõgeva Sordiaretuse Instituut ka maheviljelussuuna valinud Eesti põllumeestele, keda tuleb iga aastaga üha juurde.

„Tänavu lähevad riiklikesse katsetustesse üks mahepõllumeestele sobiv odra- ja üks kaerasort,” ütles Mati Koppel. „Maheviljeluseks sobivad suurema haiguskindluse ja väiksema väetisevajadusega sordid. Tavasordid on tänapäeval juba nii „ülearetatud“, et ei taha taimekaitsevahendite ja väetiste abita kuigi suurt saaki anda.”

Tõusev trend on praegu ka bioenergeetika. Selles valdkonnas tehakse koostööd ASiga Bemixe ja uuritakse ühiselt bioetanooli tootmise võimalusi. Mis tulevikku puutub, siis loodab Mati Koppel, et sordiaretus muutub n-ö biotehnoloogilisemaks, st et kui praegu toimub aretustegevus eelkõige taime väliste tunnuste alusel, siis tulevikus tungitakse ühe rohkem geenitasandile ning paljud valikud, milleks praegu vaja rohkeid põldkatseid, tehakse ära juba laboritasandil. See kiirendab sordiaretusprotsessi tunduvalt.


Instituut ja masu

Täpset statistikat selle kohta, kui suurel protsendil külvipinnast kasvatavad Eesti põllumehed Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud põllukultuuride sorte, Mati Koppelil ega kellelgi teisel kahjuks kasutada pole. Küll aga annavad sellele küsimusele kaudse vastuse andmed makstavate autoritasude kohta. Ülemöödunud aastal alustas Eesti Seemneliit nimelt autoritasude kogumist omatoodetud seemnetelt.

„Kahel esimesel kogumisaastal on Jõgeva sortide kasvupind seemneliidu andmetel moodustanud üle poole kõigi kultuuride kasvupinnast,” ütles Mati Koppel. „Teravilja sertifitseeritud seemne osas on see protsent olnud kolme-neljakümne vahel, aga selles vallas tuleb meil konkureerida ka nii suurte ja võimsate seemne maaletoojatega nagu Baltic Agro, Kesko, FarmPlant ja ASAT. Heinaseeme tuleb aga tervelt 90 protsendi osas meilt.”

Sortide kasutamisel laekuvad autoritasud on direktori sõnul olnud instituudile päris tõhusaks majanduslikuks toeks, eriti praegusel masuajal. Instituudis alanudki raske aeg pisut varem kui mujal Eestis ning nüüdseks on see kui mitte möödas, siis teataval määral leevenenud, sest 2009. aastal käivitati riiklik sordiaretusprogramm ning vastavalt sellele suurendati tänavusest aastast instituudile eraldatavaid summasid.

„Ju siis on meie riigijuhid aru saanud, et sordiaretajate tegevus on väga rakendusliku iseloomuga ning aitab tõhusalt kaasa Eesti majanduse edendamisele,” ütles Mati Koppel.

Säästumeetmeid võtmata pole instituut siiski läbi saanud. Töötajate koondamiseni pole asi küll läinud, ent mõnede inimeste koormust on vähendatud ning nende asemele, kes viimasel ajal omal soovil lahkunud, pole kedagi tööle võetud. Lõpetada on tulnud aga rohumaaviljeluse alased uuringud turvasmuldadel Toomal ning kiu- ja õlikultuuride alased uuringud Moostes.


Kolm soovi

Küsimusele, millised oleksid direktori kolm soovi kuldkalakesele, vastas Mati Koppel, et kõigepealt oleks instituudil vaja uuendada infrastruktuuri. Praegu kasutusel olevad hooned on rajatud kolm-nelikümmend aastat tagasi ning jäävad tänapäeva vajadustele juba jalgu. Kaasajastada oleks vaja ka katsetehnikat ja teadusaparatuuri. Teiseks sooviks direktor, et instituuti rahastataks kulupõhiselt, st et konkreetsete ülesannete täitmiseks antaks ka vastav summa raha, mitte näiteks nii, et antakse ülevalt poolt määratud summa ja öeldakse, et aretage selle eest otra. Direktori kolmas soov oleks aga, et kõik eestimaalased õpiksid eelistama kodumaist toitu: siis elaksid paremini nii põllumehed kui ka sordiaretajad.

90-aastase traditsiooniga väärikat teadusasutust pole Mati Koppeli sõnul ühest küljest lihtne juhtida: just nii, nagu isa Klaasi tuhk koputas legendaarse kangelase Thijl Ulenspiegeli südametunnistusele, nii kohustab ka Mihkel Pilli, Julius Aamisepa ja teiste siinse sordiaretuse suurkujude mälestus tänapäeva sordiaretajaid nende vääriliselt töötama. Samas on needsamad suurkujud tänapäeva tegijatele ette „kündnud“ nii head „vaod“, et õigelt kursilt on raske eksida: tööd on selles asutuses alati südametunnistusega tehtud.

18.märtsi konverentsil üritatakse direktori sõnul anda läbilõige instituudis viimasel ajal tehtust ning uurida, kuidas instituut oma eesmärkide täitmisega hakkama on saanud. Ettekanded on põhiliselt instituudi enda teaduritelt, ent kõnelema on kutsutud ka inimesi väljastpoolt. Sõna saab ka paar instituudi välismaist koostööpartnerit. Enamik välispartnereid kutsutakse juubelile kokku siiski alles juunis: instituudi välissuhtlus on lihtsalt nii laialdaseks paisunud, et neile tuleb eraldi üritus korraldada. Mis kohalikesse põllumeestesse puutub,  siis neid käib instituudi korraldatavatel mitmesugustel teabepäevadel aasta jooksul vähemalt tuhat.

„Ju nad siis vajavad neid teadmisi, mida meil neile pakkuda on,” ütles Mati Koppel.

 

RIINA MÄGI, Vooremaa, 18.03.2021