Kinnitatud:Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadusnõukogu koosolekul 25.04.2001.a.

EESSÕNA

Viimaste aastate jooksul on Eestis toimunud olulised sotsiaalmajanduslikud muutused. Muutunud on nii Eesti sisekeskkond kui ka meid ümbritsev ja mõjutav  väliskeskkond. Muutuvas maailmas edukaks püsimajäämiseks ja arenemiseks on koostatud mitmeid erineval tasemel arengukavasid, milles määratletakse arengueelistused ja sätestatakse edasise arengu põhisuunad.
 
Eesti Vabariigi valitsus on 2000. aastal läbiarutanud ja heakskiitnud kolm arengustrateegiat, mis otseselt või kaudselt puudutavad ka Jõgeva Sordiaretuse Instituuti.

2000. aasta juunis kiideti heaks põllumajanduse arengustrateegia, milles on välja toodud järgmised strateegilised eesmärgid: suurendada põllumajanduse efektiivsust ja orienteeruda kõrge lisaväärtusega konkurentsivõimelisele toodangule, viia tootmine ja toodang vastavusse EL nõuetega, tagada stabiilsed siseturu hinnad, tagada põhiliste toiduainetega isevarustamine, aidata kaasa majanduse arengule.

Riiklikus innovatsiooniprogrammis on kavandatud meetmed tehnoloogilise innovatsiooni alal ja esitatud Eestile esmatähtsate tootmisvaldkondade prioriteetsed tegevussuunad. Programmi realiseerimine põhineb teadusasutuste potentsiaali ärakasutamisel, luues motivatsiooni nende tegevuse ümberkujundamisele majanduse reaalsetest vajadustest lähtuvalt.
Riigikogule arutamiseks on esitatud Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia  “Teadmistepõhine Eesti” milles on määratletud teadustegevuse strateegilised eesmärgid ja arengu põhisuunad.  Strateegiliste eesmärkide poole püüdlemisel seisnevad teadus- ja arendusasutuste  võimalused teadusuuringute taseme tõstmises, teadustulemuste rakendamise soodustamises ettevõtetes ja ühiskonnas tervikuna ning inimressursi arendamises. Teadusuuringute taseme kriteeriumidena nähakse tulemuste rahvusvahelist aktsepteeritavust ja konkurentsivõimet.
Aastatel 1999-2000 töötati põllumajandusteaduse esindajate laiapõhjalise komisjoni poolt välja Eesti põllumajandusteaduste arengustrateegia ja tegevuskava ning esitati see Põllumajandusministeeriumile.  Ühe põllumajandusteaduste tugevusena rõhutatakse selles dokumendis kodumaise sordi- ja tõuaretuse olemasolu ning ühena eesmärkidest tuuakse välja elamisväärse elukeskkonna ja Eestile ainuomaste loodusressursside (s.h. ökosüsteemide, taimesortide ja loomatõugude) säilitamise vajadus.

Valmimisjärgus on seemnekeskuste arengukava, mis praeguses turukonkurentsis püsimajäämiseks toob põhiprintsiipidena välja seemnekasvatuse kontsentreerimise ja parema organiseerimise vajadused.

Ühiskonna muutustega kaasaskäimiseks ja oma konkurentsivõime säilitamiseks praktilise sordiaretuse ja seemnekasvatuse ning teadustegevuse alal on  Jõgeva Sordiaretuse Instituut eelpoolloetletud dokumentidest lähtudes määratlenud käesolevas arengustrateegias oma suundumused ja prioriteedid lähemaks 3-5 aastaks.

OLUKORRA KIRJELDUS

Jõgeva Sordiaretuse Instituut sai alguse 1920. aastal asutatud Jõgeva Sordikasvandusest.  Ajaloo vältel mitmeid erinevaid nimesid omanuna kannab instituut oma praegust nime alates 1992. aastast.

Käesoleval ajal on Jõgeva Sordiaretuse Instituudi tegevus reguleeritud  põllumajandusministri 29. juuni 1998. a määrusega nr 24 “Jõgeva Sordiaretuse Instituudi tegevuse korraldamine” RTL 1998, 222/223, 887. ning Põllumajandusministri 4. novembri 1999. a määrusega nr 33 “Jõgeva Sordiaretuse Instituudi tegevuse korraldamine» muutmine” RTL 1999, 155, 2170. Nimetatud määruse lisana kinnitatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi põhimääruse alusel on Instituut teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud ulatuses autonoomne riigiasutus Põllumajandusministeriumi haldusalas.

Instituudi teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on põllumajandus-kultuuride sordiaretus, sordiparandus, agrotehnika alased teadus- ja arendustööd ning innovatsioon. Instituudi tegevusvaldkond on põllu-majanduskultuuride sordiaretus, sordiparandus ja algseemnekasvatus, põllumajanduskultuuride kasvatamiseks lubatud sortide kõrg-paljundusseemnete müügiks tootmine, põllumajanduskultuuride sortide kasvatamine, agrotehnika täiustamine ja aretatud sortide säilitamine geenipangas.

Eksisteerimise kaheksakümne aasta jooksul on Jõgeval aretatud 260 erinevate kultuuride sorti. Eesti Sordilehes 2001 on 61 Jõgeval aretatud sorti. Lisaks esindab Jõgeva SAI Eestis veel 27 välisfirmades aretatud teravilja-, lina- ja  heintaimede sorti. Köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride soovitatud sortide nimekirja on võetud 7 Jõgeval aretatud köögiviljasorti.

Viimastel aastatel on Jõgeval aretatud sorte saatnud rahvusvaheline edu. Välisriikides on registreeritud ja võetud sordilehte talirukis ‘Vambo’ (Lätis), valge ristik ‘Tooma’ (Kanadas) ning valge ristik ‘Jõgeva 4’, punane ristik ‘Ilte’, punane aruhein ‘Kauni’, aasnurmikas ‘Esto’ ja talirukis ‘Elvi’ (Soomes). Registreerimis- ja majanduskatsed jätkuvad mitmete kultuuride sortidega Soomes, Saksamaal, Venemaal, Rootsis, Lätis ja Kanadas.

Vaatamata järjest tihenevale konkurentsile on Jõgeva SAI säilitanud oma positsiooni Eesti sordi- ja seemneturul. Jõgeva SAI turuosa seemnekasvatuses suuremaid mahte omavatel teraviljasortidel oli 2000. aasta põldtunnustamise andmetel talirukkil 100%, suvinisul 80%, kaeral 75% ja odral 72%.  Koostöös Eesti olulisemate seemnekeskustega on kavandatud arengukava ja alustatud Jõgeval aretatud heintaimede seemnete tootmise arendamist.

Teaduslike alusuuringute osas seovad Instituuti head koostöösidemed teiste Eesti teadusasutustega. Koostöös EPMÜ Eksperimentaalbioloogia Instituudiga toimuvad uuringud nisu haiguskindluse ja kvaliteediomaduste geneetika, koos KBFI-ga lühikõrrelise rukki loomise alal.

Aastatel 1995 kuni 2000 on seitse sordiaretajat praktilise aretustöö kõrvalt läbinud magistriõppe Eesti Põllumajandusülikoolis ja neile on omistatud põllumajandusmagistri teaduskraad.  Ants Benderile omistati 2000. aasta jaanuaris väitekirja “Lutserni ja punase ristiku sordid, nende omadused“ kaitsmise eest põllumajandusdoktori teaduskraad.

Sordiaretus alane uurimistöö on saanud ka kõrge teadusliku tunnustuse osaliseks. Põllumajandusteaduste alal 1999. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemiaga pärjatud töö “Nisu haiguskindluse geneetika ja aretus” üheks autoriks oli akadeemik Hans Küüts.

Viimastel aastatel on Jõgeva SAI uuendanud olemasolevaid ja sõlminud uusi rahvusvahelisi leppeid ning liitunud rahvusvaheliste koostööprojektidega nii praktilise sordiaretuse ja seemnekasvatuse kui ka teadusliku uurimistegevuse alal.

Kõige tihedamad aretusalased sidemed seovad meid Boreali Sordiaretusega Soomest. Ühised aretusprogrammid on suvinisu-, kartuli-, odra-, herne- ja timutiaretuses. Sõlmitud on lepingud sortide vastastikuseks esindamiseks.  Rootsi firmaga Svalöf Weibull AB alustati 1993. aastal ühist aretusprogrammi talirüpsi sordiaretuse alal. Koostöö tulemusena on viimase kolme aasta jooksul esitatud 2 aretist Eesti ja 5 aretist Rootsi riiklikesse katsetesse. Sõlmitud on ka leping  teraviljaaretiste katsetamiseks ja sortide esindamiseks. Saksa aretusfirmaga Lochow-Petkus GmbH sõlmisime 1997. aastal koostööleppe teraviljaaretiste vahetamise ja vastastikuse katsetamise osas. Baltimaades on sõlmitud koostöökokkulepped Läti Priekuli Riikliku Sordiaretusjaamaga teraviljade, põldherne- ja kartulisortide vahetamiseks ja vastastikuseks katsetamiseks ning Leedu Põllumajanduse Instituudiga talinisusortide katsetamiseks ja esindamiseks. Kaugeimad koostööpartnerid on Uus-Meremaa Sööda- ja Toiduinstituudist ning Ameerika Ühendriikidest Oregoni Ülikoolist, kellega seovad sidemed suvi- ja talinisuaretuse alal.

1999. aasta märtsis sõlmiti raamlepe Hollandi konsultatsioonifirmaga Agriment International BV projekti PSO98 ES/1/1 “Riiklik ja erapartnerlus Eesti sordiaretuses” täitmiseks. Antud projekti  raames on Jõgeval korraldatud sordiaretuse ja seemnekasvatuse alaseid koolituskursusi, 1999. aasta suvel toimus Jõgeva aretajate õppereis Hollandisse ning 2000. aasta alguses saadi tagastamatu abina laboratoorseid seadmeid, installeeriti arvutivõrk ja renoveeriti kasvuhoone. Koostöös firmaga HZPC katsetatakse kartulisorte ning  firmaga Zelder BV sõlmiti koostöölepe kõrreliste heintaimede ja teraviljaaretiste vahetamiseks ja vastastikuseks katsetamiseks. Programmi teadusliku uurimistöö osana on oluline kahe teaduri Rene Aavola ja Külli Annamaa stazheerimise ja teadustöö finantseerimine Wageningeni Ülikoolis. Projekti poolt on algatatud ka käesoleva arengukava koostamine.

1999. aastast ühinesime Taani Põllumajandusteaduste Instituudi eestvedamisel Baltimaades toimuva arvutialase taimekaitse nõuandesüsteemi eesti oludele kohandamise projektiga. On korraldatud katsed kartuli lehemädanikutõrje programmi NegFry kohandamiseks Eesti oludele ning herbitsiidide ja fungitsiidide vähendatud normide kasutamisest. Soome Põllumajanduse Uurimise Keskusega alustasime 1999. aastal uurimisprojekti metsiku kartuliliigi Solanum brevidens baasil loodud aretusmaterjali genoom- ja kromosoomuuringute alal. Juba aastaid oleme osalenud Euroopa kaerahaiguste monitooringu (EODN) projektis. Osaleme Rahvusvahelise Taimede Geneetiliste Ressursside Instituudi (IPGRI) poolt koordineeritava "Euroopa Geneetiliste Ressursside Koordineeritud Programmi (ECP/GR)" odra, kaera, nisu, kartuli, heintaimede ja puuviljade töögruppides.

Lisaks on veel arvukalt ühekordseid kontakte aretusmaterjali vahetamiseks ja lühiajalisi koostöösidemeid paljude aretus- ja teadusasutustega kogu maailmast.

KOOSSEIS JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Alates 2001. aasta 1. jaanuarist, mil senine Jõgeva Seemnekeskus liideti Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga, kujunes välja instituudi praegune koosseis ja organisatsiooniline struktuur. Instituudi personal on kokku 117 inimest, nendest 20 teaduslikku töötajat (Lisad 1, 2). Instituudi põhitegevus (alus- ja rakendusuuringud, praktiline sordiaretus ja algseemnekasvatus) toimub Jõgeval. Jõgeva Seemnekeskuse baasil moodustatud seemnekasvatuse osakonnas toimub teraviljade ja heinaseemnete sertifitseeritud seemnete tootmine. Mooste katsejaama põhitegevuseks on õli- ja kiulina kasvatamise alased rakendusuuringud ja sertifitseeritud seemnete kasvatamine. Sangaste katsejaam tegeleb talirukki Sangaste säilitusaretuse ning teraviljade sertifitseeritud seemnete tootmisega.   

Praeguseks väljakujunenud struktuur vastab üldjoontes kommertsalustel tegutsevate sordiaretusfirmade struktuurile, seetõttu peame otstarbekaks sellise struktuuri säilitamist lähiaastatel.  Instituudi töötulemuste parandamiseks on oluline igapäevase töö ratsionaalsem korraldamine ja töö efektiivsuse tõstmine. Esmatähtis on senini eraldiseisva asutusena tegutsenud Jõgeva Seemnekeskuse funktsionaalne integreerimine instituudiga. Oluline on aretajaid abistava keskastme personali leidmine/kasvatamine, et vähendada aretajate praktilise töökorraldusega seotud koormust ja võimaldada neile töö efektiivsuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks rohkem aega sordiaretuseks ja teadustegevuseks. Meeskonnatöö printsiipide rakendamine instituudi tegevuse planeerimisel ning juhtimisel ja töötajate individuaalse initsiatiivikuse arendamine loovad täiendavaid võimalusi töö efektiivistamiseks ja instituudi konkurentsivõime suurendamiseks.   


SWOT ANALÜÜS

Eesti-Hollandi koostööprojekti “Riiklik ja erapartnerlus Eesti sordiaretuses “ alustades hinnati 1999. aasta alguses Jõgeva Sordiaretuse Instituudi hetkeolukorra  kirjeldamiseks instituudi tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Koostööprojekti lõppetapis 2000. aasta lõpul täheldati  olukorra tunduvat muutumist võrreldes projekti algusega.  Korraldati rida seminare uue SWOT analüüsi tegemiseks ning tulemused võeti aluseks edasisel strateegilisel planeerimisel.

 

TUGEVUSED

  • Tulemuslik aretustöö, Eestis ja välismaal konkurentsivõimelised sordid.
  • Põllumajandusteaduste arengukavas Instituudile antud kõrge hinnang
  • Instituudi ja sortide tuntus Eestis ja välismaal 
  • Noor ja kvalifitseeritud kaader 
  • Põldkatsete korraldamiseks vajaliku tehnika ja katsepõldude olemasolu
  • Koostööprojektide olemasolu kodu- ja välismaiste teadusasutustega
  • Traditsioonid ja sidemete olemasolu seemnekasvatajatega 
  • Madalad tootmiskulud võrreldes EL riikidega
  • Kohapealsete olude ja vajaduste hea tundmine

NÕRKUSED


1. Puudujäägid seemnete turustamisel, ülevaate puudumine olukorrast seemneturul
2. Tagasihoidlik finantseerimine, mis ei võimalda kapitaalmahutusi uute tehnoloogiate evitamiseks ega konkurentsivõimelist töötasu.
3. Finantseerimissüsteemi keerukus ja ebastabiilsus
4. Puudulikud võimalused tähapäevaste tehnoloogiate rakendamiseks
5. Alusuuringute madal osakaal sordiaretuses
6. Autoritasude vähene laekumine
7. Kitsalt spetsialiseerunud aretajate suur osatähtsus
8. Põllumajandusteadusliku informatsiooni komplitseeritud kättesaadavus

VÕIMALUSED
1. Täiendav seemneturg teistes klimaatiliselt lähedastes piirkondades
2. EL-ga liitumisega kaasnev sertifitseeritud seemnete kasutamise suurenemine
3. Instituudi kõrge hinnang põllumajandusteaduste arengukava koostamisel
4. Koostöö arendamine seemnekasvatus- ja hulgimüügifirmadega
5. Töötleva tööstuse areng ja huvi suurenemine kohaliku tooraine vastu
6. Riikliku põllumajanduspoliitika muutumine
7. Instituudi teadusliku uurimistemaatika avardamine ja paindlikustumine
8. EL programmides osalemine
9. Maheviljeluse osatähtsuse tõus ja mahetoodangu tarbimise suurenemine
10. Laialdasem ja aktiivsem reklaam
11. Turu uuringute korraldamine ja tulemuste järgimine
12. Uute kaasaegsete aretusmeetodite ja seemnekasvatustehnoloogiate juurutamine
13. Osalemine seemnekasvatust puudutava seadusandluse ja selle rakendusmehhanismide väljatöötamisel

OHUD
1. Erastamine suurte rahvusvaheliste seemnekompaniide poolt ja Eesti majanduslikest huvidest lähtuva sordiaretuse lõpetamine
2. Riikliku finantseerimise vähenemine või selle peatamine
3. Rahvusvahelise konkurentsi tugevnemine
4. Põllumajanduse jätkuv madalseis
5. Võimeka kaadri lahkumine
6. Jõgeva SAI tegevuse tulemuslikkust hinnatakse ebaadekvaatsete kriteeriumide alusel


 
SORDIARETUSE JA SEEMNEKASVATUSE ÜLDISED PROBLEEMID

1. Kinnitatud põllumajanduspoliitika puudumine põllumajanduses ja põllumajandusteaduses
2. Põllumajandusliku tootmise üldine madal tase ja vähene subsideerimine võrreldes EÜ riikidega
3. Rakendusuuringute ebapiisav finantseerimine, ebaadekvaatsed töö hindamiskriteeriumid
4. Tänapäevase sordiaretusliku hariduse puudumine Eestis
5. Sertifitseeritud seemnete vähene kasutamine ja sellest tulenevad väikesed tulud seemnemüügist ning autoritasudelt
6. Olemasolev seemnekasvatust reguleeriv seadusandlus on puudulikult rakendatud
7. Turu loovutamine välisfirmadele

Üldises põllumajanduse ja põllumajandusteaduse taustsüsteemis valitsevate probleemidena toodi esile asjaolu, et vaatamata Eesti põllumajanduse ja põllumajandusteaduse arengustrateegiate väljatöötamisele ei ole neid senini ametlike dokumentidena kinnitatud. Senini valitsenud alusuuringute eelistamisele suunatud teaduspoliitika ja rakendusuuringute vähene ja ebastabiilne finantseerimine ei ole soodustanud põllumajandusteaduse arengut. Instituudi tegevust mõjutab tugevalt tänapäevase, geneetika ja biotehnoloogia alastel teadmistel põhineva sordiaretusliku hariduse saamise võimaluse puudumine Eestis; aretajad on saanud oma sellealased teadmised osaledes rahvusvahelistel kursustel või sta˛eerides välismaistes aretusasutustes. Põllumajandusliku tootmise üldine madal tase ja vähene kasumlikkus ei soodusta sertifitseeritud seemnete kasutamist ning ei võimalda instituudil ja spetsialiseerunud seemnekasvatajatel suurendada seemnemüügist ning autoritasudelt laekuvaid tulusid. Praegune seemnekasvatuse alase seadusandluse rakendamine seab ranged piirangud seemnekasvatajatele, kuid ei piira sertifitseerimata seemne levikut ja müüki. Kohalike sortide turuosa on vähendanud asjaolu, et ei ole suudetud organiseerida üksikuid seemnekasvatajaid ja vastu seista välisfirmade aktiivsele müügistrateegiale. 


ARENGUEELDUSED

1. Eesti Vabariik on korrastanud sordiaretust ja seemnekasvatust reguleeriva seadusandluse ning astunud rahvusvaheliste sordikasutust ja seemnekaubandust reguleerivate konventsioonide ja organisatsioonide liikmeks (UPOV, ISTA, OECD jt.)
2. Pikaajaliste traditsioonide olemasolu, mis loob kohapeal aretatud sortidele usaldusväärsuse ja eeldused nende seemne kommertsmenule
3. Suhteliselt noor, kvalifitseeritud ja suurte kogemustega kaader
4. Rahvusvaheliste  ja kodumaiste koostööprojektide olemasolu, võimalus teadusliku personali regulaarseks täiendõppeks
5. Ajakohase hinnalise katsetehnika ja maa olemasolu põldkatsete korraldamiseks
6. Võimaluste tekkimine uute kultuuride või uudse kasutusotstarbega sortide aretamisel
7.  Jõgeva SAI kui ainus põllukultuuride sordiaretuse ja seemnekasvatusega tegelev teadusasutus on Eestile majandusliku sõltumatuse aluseks taimekasvatuses.

Toodi esile rida Instituudi edasist arengut soodustavaid eeldusi. UPOV konventsioonist tulenevate sortide autorikaitset reguleeriva seadusandluse rakendumine loob eeldused sertifitseeritud seemnete laialdasemaks kasutamiseks Eestis. Sordiaretajatele tähendab see täiendavat sissetulekut seemnemüügist ja autoritasude laekumisest. UPOV konventsiooniga liitumise läbi on Eestis aretatud sordid kaitstud ka välisriikides ning on võimalik autoritasude saamine teistest riikidest.  Jõgeval kohalikele oludele aretatud sorte on Eestis kasvatatud juba aastakümneid, tekkinud pikaajalised konstruktiivsed sidemed tootjatega ja tagasiside on kohapealsete sortide usaldusväärsuse ja kommertsedu aluseks. Kõigi Jõgeval aretatavate kultuuride  osas on olemas suhteliselt noor (enamus aretajaid on vanuses 35-45 aastat) kuid piisava töökogemusega aretajaskond (aretajastaa˛i vähemalt kümme aastat), kel on tänu instituudi laialdastele koostöösidemetele olnud võimalus end erialaselt täiendada kodu- ja välismaistes teadus ja aretusasutustes.  Rohkearvulised koostöösidemed ja –projektid on aluseks täiendava lisaväärtuse tootmiseks ja/või töö efektiivsuse suurendamiseks. Jõgeval on olemas põldkatsete rajamiseks sobiv maa ja piisavalt kaasaegset kallihinnalist katsetehnikat põldkatsete rajamiseks ja koristamiseks. Viimastel aastatel on suudetud muretseda ka põhilisteks laboratoorseteks analüüsideks vajalikku aparatuuri.  Täiendava võimalusena nähakse instituudi tegevusvaldkonna laienemist seoses uute kultuuride aretuse alustamisega või uudse kasutusotstarbega (n. maheviljelus, tehniliseks otstarbeks) sortide aretusprogrammide alustamist olemasolevatel kultuuridel.

Jõgeva Sordiaretuse Instituut on ainus sordiaretuse ja taimekasvatusega tegelev teadusasutus Eestis. Siin loodud uued sordid on intellektuaalne omand, mis kuulub kogu eesti rahvale ja on talle majandusliku sõltumatuse aluseks taimekasvatuses. Vaid leiva poolest teistest sõltumatu riik saab olla täielikult iseseisev. Eesti Vabariik on deklareerinud, et ta on iseseisev.


VISIOON

Eesti põllumajanduse vajadustele orienteeritud, kuid ka teistes sarnastes kliimatilis-mullastikulistes tingimustes asuvatele maadele uute sortide aretamine toimub tihedas koostöös alus- ja rakendusuuringutega ning on loodud toimivad skeemid seemnete paljundamiseks ja turustamiseks. Sordiaretuse rahastamisel on säilinud stabiilne riiklik finantseerimine, kuid järjest suureneb omafinantseerimise osatähtsus.


VÕIMALIKUD ARENGUSTSENAARIUMID

Kolme erineva võimaliku arengustsenaariumi koostamisel on lähtutud instituudi aktiivsusest kasutada sisemisi tugevusi ja väliskeskkonnast lähtuvaid võimalusi ning võimalikest poliitilistest otsustest. Ainuvõimalikuna nähakse esimest arengustsenaariumit, mille realiseerumisel säilib nii instituudi kui ka eesti põllumajandustootjate huvide kaitstus.  

1. Jõgeva SAI teadvustab oma prioriteetsed aretussuunad. Rohkem rõhku pannakse suuremat kasvupinda omavate ja majanduslikult tasuvamate kultuuride aretusele. Võimalik on aretustöö lõpetamine mõnedel väiksemat tähtsust omavatel kultuuridel. Aretatavate sortide turuna nähakse peale Eesti ka teisi sarnastes klimaatilistes piirkondades asuvaid maid. Suudetakse turunõudlusega kaasas käia.  Aretus toimub koos fundamen-taaluuringute alase koostööga kodu- ja välismaiste teadusasutustega. Sordiaretuse kõrval tegeletakse ka rakenduslike agrotehniliste ja tehnoloogiliste uuringutega andmaks konkreetseid soovitusi sortide kasvatamiseks ja kasutamiseks. Arendatakse välja seemnete levitamise ja turustamise süsteem. Jõgeva SAI töö muutub efektiivsemaks ning instituut areneb. 

2. Jõgeva SAI jätkab võrdselt kõigi, antud momendil aretuses olevate kultuuridega. Piirdutakse ainult uute sortide aretamisega Eesti turu tarbeks. Ei suudeta välja arendada oma seemnete turustamise ja levitamise kanaleid. Turunõudlusega ei suudeta kaasas käia ning väheneb Jõgeva sortide kasvupind. Piiratud rahaliste ressursside tingimustes ei suudeta ühegi kultuuri osas erilist edu saavutada. Instituudi rahastamine väheneb, algab ajude äravool, instituut hääbub.

3. Jõgeva SAI erastatakse rahvusvahelise seemnekompanii poolt. Jõgeva jääb üheks seemnekompanii paljudest katsekohtadest maksimaalse koosseisuga 20-25 inimest (4-5 aretajat-katsekorraldajat). Kogu aretus toimub vaid kommertsalustel, aretus (katsetegevus) säilib ainult majanduslikult tasuvatel kultuuridel. Kuna aretuse põhisuund ei ole Eesti, vaid globaalne turg, ei pruugi aretatavad sordid kohalikesse oludesse kõige paremini sobida. Tegelikult tähendab see kodumaise sordiaretuse lõppu.


SORDIARETUSE PRIORITEEDID JA NENDE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID

Toodi välja kaheksa kriteeriumi, mille alusel hinnati praegu aretatavate ja uute potentsiaalsete kultuuride prioriteetsust ja sellest lähtuvalt üksikute kultuuride  aretusprogrammide osatähtsust instituudi tegevuses. Lähtuti põhimõttest, et erinevate kultuuride prioriteetsuse võivad määrata erinevad kriteeriumid või nende kombinatsioonid.

MÄÄRAMISE KRITEERIUMID

1. Kultuuri olulisus Eesti põllumajandusele
2. Potentsiaalne kultuuri külvipinna ja seemnenõudluse suurenemine Eestis, siinloodud sortide perspektiivikus teistes riikides.
3. Lähipiirkonnas aretuse puudumine antud kultuuril või kultuurigrupil
4. Osalemine rahvusvaheliselt finantseeritavates koostööprogrammides
5. Tugeva aretajaskonna ja võimekate seemnekasvatajate olemasolu
6. Konkurentsivõimeliste hindadega seeme
7. Vajadus sordi ja seemnekasvatuse agrotehniliste uuringute järele
8. Eesti ja EL arengustrateegiad


PRIORITEEDID SORDIARETUSES

Tera- ja kaunviljad ning õlikultuurid omavad käesoleval ajal ja tulevikus väga olulist rolli Eesti põllumajanduses ja on strateegilise tähtsusega kogu majandusele. Kõigi aretatavate kultuuride sordid omavad ekspordipotentsiaali sarnastes looduslikes tingimustes asuvatesse riikidesse. Kultuuride aretamiseks on olemas kvalifitseeritud kaader ja toimiv seemnekasvatuse ning turustamise süsteem.

Eesti mullastik-klimaatilistest tingimustest lähtuvalt on kasvatamiseks sobivaimad kultuurid oder, kaer ja talirukis. Jõgeval aretatud talirukki sordid on osutunud konkurentsivõimelisteks  naabermaades. Leivaviljad talirukis, tali- ja suvinisu on strateegilised toidukultuurid.  Talirüps on oluline tooraine töötlevale tööstusele. Kõigil loetletud kultuuridel jätkatakse sordiaretuse, algseemnekasvatuse ja agrotehnika alaste katsetega. Põldhernel kandub lähiaastatel põhitegevus sordiaretuselt üle agrotehnilistele katsetele ning jätkatakse aretatud sortide algseemnekasvatusega. Põldoal jätkatakse ainult olemasoleva sordi algseemnekasvatusega. Talitritikale ja suvirapsi ning –rüpsi osas peame vajalikuks agrotehnika alaste katsetega tegelemist. Tootmise vajaduste selgumisel ja finantseerimise avanedes on võimalik aretusprogrammide alustamine nendel kultuuridel.

Lähtudes asjaolust, et Euroopa mastaapides on meil piimatootmisel suhteline majanduslik eelis, on intensiivne rohumaaviljelus ja söödakultuuride sordiaretus väga olulised.  Arvestades Eesti ühiskonna järjest suurenevat linnastumist ja oodatavat elukvaliteedi kasvu on ette näha suurenevat nõudlust muruseemnete järele. Eestis aretatud heintaimede sordid on näidanud väga head läbilöögivõimet ka välisturgudel ja seda on alust oodata ka edaspidi.  Olulisemateks liikideks on punane ristik, põldtimut, karjamaa-raihein, aasnurmikas, punane aruhein ja  hübriidlutsern, millel jätkatakse  sordiaretuse, algseemnekasvatuse ning agrotehnika alaste katsetega.  Tähtsuselt järgmisse gruppi kuuluvad kerahein, harilik aruhein, valge ristik, sale-haguhein ja harilik kastehein, millel jätkatakse aretatud sortide algseemnekasvatuse ja  agrotehnika alaste katsetega. Roosa ristiku, aas-rebasesaba, päideroo, ohtetu püsikluste ja  itaalia-raiheina osas piirdutakse ainult olemasolevate sortide säilitusaretuse ja algseemnekasvatusega. Aretaja initsiatiivi, praktiliste tootmisvajaduste ja piisavate finantsallikate olemasolul  on võimalik aretusprogrammide alustamine ühel või kahel täiendaval liigil.

Kartuli sordiaretuses on põhirõhk hiliste ja keskvalmivate toidukartuli sortide aretamisel erinevateks kasutusotstarveteks (salati-, frii- ja koorimiskartul; väiketootmisele). Suurest seemnenõudlusest lähtuvalt tegeletakse kõrvalharuna ka varajaste sortide aretamisega.

Köögiviljade sordiaretuse osas puudub meie lähipiirkonnas konkureeriv aretus, sest lähimad köögiviljade sordiaretusega tegelevad aretusfirmad asuvad Eestist tunduvalt lõunapoolsemas Taanis. Jõgeval aretatud köögiviljasortide seemnete järele on suur nõudlus Eestis ja nad omavad ekspordipotentsiaali. Suurest seemnenõudlusest tulenevalt peame vajalikuks säilitusaretuse ja seemnekasvatuse jätkamist aedoal, porgandil, söögisibulal, kapsal, söödapeedil ja  redisel. Säilitusaretuse korraldamiseks vajaliku aretaja kompetentsuse säilitamiseks on oluline uute sortide aretamise jätkamine vähestel valitud kultuuridel. Seetõttu peame vajalikuks aedherne ja tomati osas tegeleda nii algseemnekasvatuse kui ka uute sortide aretusega.

EESMÄRGID

1. Konkurentsivõimeliste põllu- ja aiakultuuride sortide aretamine Eesti ja teiste Põhjamaade tarbeks
2. Seemnekasvatus ja seemnete realiseerimine nii kodu- kui välismaale, autoritasude laekumise suurendamine
3. Eesti sordiaretuse taseme tõstmine kodumaistes ja rahvusvahelistes alus- ja rakendusuuringute alastes koostööprojektides osalemise kaudu
4. Taimekasvatusliku teadusliku kompetentsi jätkusuutlikkuse tagamine Eestis
5. Erialase teadusliku informatsiooni levitamine

Oma põhitegevusena näeme olulisemate põllu- ja aiakultuuride konkurentsivõimeliste sortide aretamist Eesti ja teiste sarnastes klimaatilis- mullastikulistes tingimustes asuvate maade tarbeks. Suuremaid perspektiive näeme söödateravilja ja söödatootmiseks sobivate heintaimede ning hiliste ja keskvalmivate kartulisortide aretuses. Edu võimalusi on ka nn. nišisortide aretamisel mitmetel erinevatel kultuuridel.

Seemnekasvatuse osas on oluline funktsioneeriva seemnekasvatussüsteemi väljaarendamine, milles Jõgeva osaks on seemnekasvatussüsteemi organiseerimine ja koordineerimine ning alg- ja eliitseemnete tootmine; suuremad seemnekeskused kasvatavad sertifitseeritud seemne, mis hulgi-müügifirmade kaudu turustatakse lõpptarbijatele. Seemnekasvatussüsteem on paremini organiseeritud tera- ja köögiviljadel. Heintaimede osas on piiravaks teguriks eliitseemnekasvatajate puudumine, kes paljundaksid algseemne sertifitseeritud seemneni. Seemnekartuli osas on kõige suuremaks takistuseks ühtse turustamisvõrgu puudumine. Oma rolli näeme veel osalemises selliste seemnekasvatust käsitlevate seadusandlike aktide ja nende rakendusmehhanismide väljatöötamises ja ellurakendamises, mis aitavad kaasa sertifitseeritud seemnete kasutamise ja autoritasude laekumise suurendamisele. Koostöösuundadeks välismaiste seemnekasvatusfirmadega on Jõgeva sortide seemnekaubanduse arendamine ja autoritasude laekumise suurendamine välismaal ning välismaiste sortide esindamine ja nende seemnekasvatuse arendamine Eestis.

Eesti sordiaretuse taseme tõus ei ole võimalik ilma vajalike kõrgetasemeliste alusuuringute korraldamiseta. Kuna Jõgeval on selleks puudulikud võimalused, näeme alusuuringute tulevikku eelkõige läbi erinevatest fondidest finantseeritava koostöö kodu- ja välismaiste teadusasutustega. Võimalused juba olemasolevate ja potentsiaalsete koostööpartnerite ning erinevate finantseerimisallikate (EU 5. ja 6. raamprogramm, ETF jt.) näol on olemas.

Sortide leviku laiendamiseks ja kasvatajatele täiendava informatsiooni andmiseks on oluline agrotehniliste rakendusuuringute tegemine kasvatustehnoloogiate väljatöötamiseks ja sortide sobivuse selgitamine erinevais tingimustes ja erinevateks kasutusotstarveteks kasvatamiseks. Tehnoloogia alased rakendusuuringud on vajalikud tehnoloogiliste soovituste andmiseks taimekasvatussaaduste tootjaile ning kasutajaile. Materiaalsed ressursid agrotehnoloogia alaste rakendusuuringute laiendamiseks on olemas, vajalik on mõningane töökorralduse muutmine.

Eesti väiksusest tulenevalt on igaaastased vajadused uue sordiaretusliku kaadri järele väikesed ning sellealase kõrgkvalifitseeritud õppejõudude kaadri ülalpidamine EPMÜ-s ei ole otstarbekohane. Sordiaretusliku kõrghariduse õppeprogramme saab muuta efektiivsemaks ja õppekvaliteeti tõsta Jõgeva SAI teadurite kaasamise abil õppejõududena õppe-programmidesse. Võimalik on kraadiõppurite juhendamine ning spetsiifiliste erialakursuste õpetamine sordiaretuse ja seemnekasvatuse ning mõnede kultuuride osas. Jõgeva SAI olemasolevad koostöösidemed võimaldavad üliõpilastele ja kraadiõppuritele õppimisvõimaluste organiseerimist välismaal ning külalislektorite kasutamist teatud erikursuste andmiseks.

Sorte ja nende omadusi, seemnekasvatust ja sortide agrotehnikat puudutava teabe levitamine reklaamtrükiste, populaarteaduslike artiklite, õppepäevade ja messidel osalemise kaudu on oluline põllumajandustootjate harimiseks. Oluline on ka riigiorganite nõustamine sordiaretust ja seemnekasvatust puudutavates küsimustes.